ma olen muide täheldanud,
et tramm on jube hea koht oma mõtete mõtlemiseks. selle 20 minti jooksul, mis ma töö-kodu vahet sõidan, jõuab alati suur hulk mõtteid pähe tulla ja suur hulk neist õnnestub ka läbi mõelda.
mõned mõtted on seotud otseselt sellega, mida ma trammis(t) näen ja tajun. näiteks ma siiani (korduvalt) mõtlen, et miks pannakse Kalamaja puumajadele plastikaknaid, kui on saada ka normaalseid tänapäevaseid puitaknaid? viimased võivad küll ilmselt kallimadki olla ja kas see mõjutab siis? samas visuaalselt on nood plastikud päris ehmatavad nende ajahambast rohkem või vähem puretud puumajade ees. isegi restaureeritud puumaja näos mõjuvad plastikaknad väga võõristavalt.
mõned mõtted on aga üldisemad. nagu näiteks et kust võtta materjali pargimajanduse referaadiks, kus tuleb konkreetsete küsimuste alusel teha töö ühe pargi kohta. sellist materjali lihtsalt pole eriti (erandiks vast Kadrioru park) avalikult saada. muidugi vaevalt see põlvamaa õppejõud on väga kursis näiteks kopli pargiga, aga päris bluffida ka ei tahaks.
kui nädalas 6 korda niimoodi trammiga sõita, tekib Väga Palju mõtteid. sest selline anonüümne mass soodustab kuidagi mõttelendu.
täna hommikul katkestas kõik mu mõtted mees, kes sisenes trammi hobujaamas ja jäi seisma seljaga sõidusuunas ehk näoga minu poole. see oli kuidagi Väga Hämmastavalt Häiriv. järgmises peatuses väljumiseks liikusin ukse alla märksa varem kui tavaliselt.