enne kella nelja hakkab pühapäevases turistidest roidunud linnas kõlama kellamäng Nikolai kiriku tornist. kummastav ood päikesele ja kevadele vanade müüride vahel. iseenesest valivad jalad Müürivahe tänava vaikse lõpu Katariina Gildi meistrite asemel. üldse mitte põhjamaiselt kõlab slaavi kellalööjate looming, sobides siiski sellesse Linna, kummaliselt kerge ja õhuline ja siiski jõuline hallide päikesest soojendatud müüride vahel.
kui mu õlg ei valutaks, võiks selle hetke hoiule panna. aga panengi, ilma valuta.