loen päevi. ja siis loen veel päevi.
ma olen sel talvel kuidagi vähe teinud. käsitööd, muid nikerdamisi, kinoskäimisi, linnast välja küllakäimisi. või vähemalt mulle omale tundub nii. vähemalt hetkel tundub nii. teatrisse olen siiski jõudnud ja mõned piletid on veel varuks ka.
põhjuseid ma ei otsigi. ju siis polnud vaja. sest sellist tunnet ei ole ju ka, nagu midagi oleks tegemata jäänud.
ehk eks tegelikult tehtud on ju ka päris mõndagi.
valimisjärgsed tähelepanekud sotsiaalmeediast panevad kukalt sügama. just selles osas, et mingi seltskond jahub ja jahub, kuidas e-valimine on täiesti ebaturvaline koll ja seepärast ongi tulemused nagu on.
einojah, aga kui ma mõtlen pabervalimistele, siis minu meelest seal midagi oma kasuks keerata on nagu kordades lihtsam. kes mõtleb, saab isegi aru, ma ei hakka siin lahti kirjutama.
tegelikult hea, et taas on suhteliselt kiire olnud ja ilmselt mõnigi arutelu seega nägemata jäänud.
teadmine, et Tallinn oli talvel Eesti kõige päiksevaesem paik ei mõju üldse üllatavalt. mu sisetunne ütles seda ammu.
seega lisame hoopis ühe päikest täis pildi..
