eksole, hommikul olin küll unine, aga vähemalt tundus, et suudan täna midagi ära teha.
esimese hooga isegi asjatasin veidi. aga viimased paar tundi on mingi molluskiolemine ja ei mingit energiat. ideid on, jaksu mitte. ometi ma tean, et peaks lihtsalt tegema hakkama ja siis saaks tehtud ka.
teisalt on veidi hirm, sest eile õhtul mingil hetkel tabasin end mõttelt, et ma ei taha midagi teha, sest ma ei taha midagi teha. ja see on, noh, Päris Halb.
kuigi selle äratabamine äkki ei ole halb, sest vähemalt tean ma nüüd midagi ette võtta. näiteks b-vitamiini varusid täiendada, rohkem jalutada ning peamine, rohkem teha, mitte molutada.
vaatsin täna taas kaamerate hindu. nagu seal midagi muutuda saaks.
granaatõunaga salatit tahaks. ju peab tegema.