tihedalt tegemisi on olnud. ühte- ja teistmoodi.
näiteks kena istumine sugulastega, väike tähtpäev ette. mitte minu tähtpäev. pereringis siiski oluline. isikliku elu taustal ehk veidi kadedustki tekitav, aga rohkem ikka rõõmu.
tööd, mitut liiki.
seda, mis kontoris vaja teha ja seda mida vaja lihtsalt teha. supiliha hakkimist, eiei, mitte oma tarbeks; hulk telefonikõnesid ja orgunne. üks punt, kellel ilmataadiga mingi kala: miks nad muidu sellise vihmahulga omale kaela said, ainsatena? või oli see ikka see, et kui ikka mitu kuud ette ilma põdeda, siis.. nojah..
matk 15km ja matk 11km, töö seegi. 15km matkajad ei teadnudki, mis neid ees ootab, vapralt pidasid vastu ja olid muidu mõnusad ning tublid. see punt, kellel ilmataadiga jälle vedas – sadas just siis, kui oli varjus olemise aeg.
veel üks tähtpäev. vaikselt meelitatud, et mind kutsuti ja arvestati. paar okast siiski ka õhtus. aga pohlad sellega, ‘see linn on minu’, nagu ütleb populaarne muusikapala 😛
natuke ringisõitu ja kenasid kohti. paar saunaõhtut. vihmaõhtu, leebe õhtu, rünkpilvedeõhtu.
vett, laineid ja tuult.
veidi aega lapsele.
