ma tean, et kusagil seal pilvede taga on taas täiskuu.
viimased nädalad on taas olnud üks ameerika mägede aeg.
eilne külaskäik andis lootust. vähemalt on hetkes mingi idee, millele keskenduda. midagi head. midagi, mis mind toetab ja edasi aitab. kustpoolt tulemused tulevad, ei tea praegu keegi. peaasi, et midagi on teel.
ma olen tänulik nende eriti heade hetkede eest. ma olengi unustanud seda välja öelda. küll ma jõuan veel öelda.
kummaline, et on asju, milles ma olen nii kindel ka täiesti ebakindlatel hetkedel. aga on pisiasju, mis annavad alust. pisiasjad, mis tegelikult on väga suured ja olulised. kui ainult ükskord sellest aru saada.
armastus, tänulikkus ja andestus. miks küll vahel unub, et need kolm on heaoluks vajalikud?
