ilma pikema sissejuhatuseta: kui riik nõuab, et meil oleksid isikut tõendavad dokumendid, siis tuleb kogu nende tegemise protsess ka meeldivamaks muuta. hetkel on mul küll selline tunne, et kui ma pean tunde vajalike dokumentide jaoks kulutama, mingu nad oma nõudmistega ka metsa.
ootasin täna lapse dokumendi väljastamiseks järjekorrast 27 minutit.
mis, globaalselt võttes, ei olegi ju nagu väga hirmus.
ainult et esiteks tuleb kohale minna, mis eriti ühistranspordiga minnes – nojah, kui keegi ütleb, et saab ju piisavalt lähedale ja mugavalt, siis see on inimene, kes ise ÜT-d ilmselgelt ei kasuta. aga võiks korra kesklinnast sinna Tammsaaresse minna. kesklinn on veel hästi pakutud, kodust on mul sel kellaajal, kui 32 buss ka ei käi, päris hea minemine.
nagu hea riigiasutus kunagi, on ka PPA büroo lahti kontoriaegadel. ma tegelikult ei kujuta ette, kas selline töötaja, kes ongi 5 päeva nädalas 9-17 tööl, tund lõunat, võtab vaba päeva selle asutuse külastamiseks või?
taotlemisega on ka teadagi nii, et kui aeg on broneeritud, saad kiirelt. meil ei olnud, sest keegi ei tea suvisel hooajal minu ja lapse graafikuid kolm nädalat ette. et ma võin kontoritöölt selle aja broneerida, kuid suvel on muud tegemist ka ja see võib tulla üsna äkitselt; lapse tegemised sõltuvad vägagi tuulest ning seda ei tea üldse ette. seega läksime teadlikult ilma broneeritud ajata.
muidugi, lambist minnes me arvestasime, et läheb aega. aga, halloo!, kaks tundi?!? nagu päriselt?
kui büroo Sõles oli, siis iga jumala kord võttis taotluse sisseandmine umbes pool tundi ja kättesaamine ehk 10 minutit, ooteajaga.
inimestele, kes meiega tegelesid, ei ole mul mingeid etteheiteid. süsteemile see-eest on küll. sest sellised järjekorrad ei ole seal ju erand. ükski eraettevõte ei saaks midagi sellist omale lubada, kuid riigi poolt, nagu näha, on täiesti normaalne.
lihtsalt kodanikul, nagu mina, tekitab see eespoolmainitud tunde, et kuradile see dokument!
teisalt juba seepärast siiski ei saa kuradile saata, et siis saab paljud muud asjad edaspidi ilma kuskile kohale marssimata ära teha. muidu tuleks iga jumala riigiga suhtlemise jaoks mingi samasugune jama üle elada vist.
P.S. auto registreerimisel oli selline omapärane seik, kus üle tunni enne sulgemist ARKi laekudes üks tädi andis masinast numbri ja teine rabas ära, et “nagunii te ei jõua”. seisime, ootasime umbes tund ja jõudsime. toorkord kirjutasin sellisest suhtlemisstiilist ARKi ka, mingit sisulist vastust sealt aga ei saanudki.
