nii ebatore, kui keegi unustab mingi kokkuleppe ning see unustamine mõjutab lõpuks minu elu ja toimetulekut. ehk et isegi väga toreda nädalavahetuse kiuste (hm, pühapäevane traumapunkt välja jätta) on nädala alguses ikka täiesti trööstitu olemine. lausa nii, et ühe plaanitud suurema tegevuse jätsin ära.
nädalavahetus oli palju tööd, aga ka mõned tedrekanad, hulk merikotkaid, palju vanu maju, palju toredaid inimesi. sinililled, ülased, imeline loojang.
ja see räige varbavalu, mis siiski ei olnud õnneks luumurd.
kui ma tahan liikuvat loodust pildistada, pean ikka paremale torule mõtlema. kunagi.
