ei tohi ikka öelda, et aega on lahedalt. selle peale koguneb kalendrisse ja to-do listi (mis selle kena eestikeelne vaste oleks? “tegemist ootavad asjad” on nagu pikavõitu?) hoobilt posu asju. mõni on varem teada, aga lihtsalt tuleks lõpuks ära teha. mõni – ja neid on rohkem – on lihtsalt lisandunud.
muidugi selgub selle käigus, et midagi on jäänud kalendrisse kirja panemata ning see meenub alles siis, kui tuleb meeldetuletusmail. esimene mõte on, et peaks end kloonima. nojah. valikud, ma ütlen.
samas tahaks ju lihtsalt kätte võtta ja sõita linnast välja kevadet kaema. kusagile, kus ei ole masse.
äh, mingi teine homme.
tähelepanekuna: rahaga see ei toimi, kui kurta, et vähe on 😛
