Aasta: 2014

nädalavahetus maasikatega ja ilma

Posted on by PilleRiin

neljapäeva õhtul vaatasime videosid erinevatest rollercoasteritest.

nädalavahetuse sisustas peamiselt ‘ei tea’. sest lihtsalt ei jaksa ega tahagi mõelda, otsustada või midagi. nagunii on sellist aega, kus see on sisuliselt ka võimalik, väga vähe. nakkav ebamäärasus, ma ütlen. kummalisel kombel sain ma sellega mingi kerge solvumise või pahameele osaliseks. liiga terav peegel?

hullult palju hullult suuri metsmaasikaid. kahju, et sel hetkel, kui korjamine oli võimalik, ei olnud kuhu korjata, ja kui olid ämbrid, siis oli ka hullult märg.
väikesed avastused.
natuke liiga palju vihma.
päevane saun. peale vihma kuivatussaun. kuigi ei saa öelda, et see oli peale vihma, sest vihma jagus edasi.

eile õhtuks niutsumaajav peavalu ja tatine nina.

hommikul trammis, kui lasin telefonil omale ise laule valida, sain päris huvitava listi. päev algas ilmselt sobivalt:

läinud jaan

Posted on by PilleRiin

see pikk nädalavahetus kulges väga kontrasteselt ja omapäraselt. vihma oli küll oluliselt vähem, kui enamikes muudes kohtades, sain aru.
nina on taaskord kõrbenud, mitu korda võib?

rikkis paadimootoriga merel loksumine jaanilaupäeva õhtul oli selle nädalavahetuse üks rahulikumaid osasid. kiirabipaat üks ärevamaid ning adernaliinirohkemaid. kummastav kokkupuude surmaga. hetked pea võõras seltskonnad lõbusaimad. M. köögi hetked pakkusid soojust, naguühel teisel õhtul saungi – erinevat soojust. kusagile nende vahele mahub üks teade ühest muust päästmisest, mis tõi tühjuse ja tuimuse.
vikerkaarealgust ning ääretult palju ilusaid pilvi.
metsmaasikaid. kala, ühel-teisel-kolmandal kujul.

juuksed on tuulest sassis ja kodu ootab koristamist.

140623_2367

nagu ebemed võilillel

Posted on by PilleRiin

v6ililled747

mingi samastumine pildiga. veidi ärapuhutud tunne. ühel päeval on see tuul, mis viib osa sinust.. kusagile ära. seal äras võib paremgi olla.
ette ei tea. endiselt pole elus mingeid garantiisid.
juured on siiski kõvasti maa sees kinni. neid tuul juba ei vii. peamine on koht, kus need on.
peaaegu Havannas.

üle päevade lennates

Posted on by PilleRiin

elu veereb mingeid omi veidraid radu. vahel ei oska muud teha, kui kaasa lohiseda. vahel tuleb aga ise lükata-tõmmata-suunata.

linnast väljasõit venis taas igatpidi pikemaks, kui eeldada võis. mõni takistus oli ette näha ja mõne asjaga lihtsalt läks nagu läks. oluline on lõpuks ikkagi kohale jõuda.

mõningad puhkepäevased poolkohustused. keegi ei sunni, ise teen. sügaval sees on see keegi-miski, mis takka utsitab.
seekord oli mu abi kuidagi tajutavalt vajalik. õhtuks olin kuidagi läbi ja veidi tujutu. kontsertüritusele lasin end üsnagi moosida. st mitte ma ei teinud seda nimme, aga mul oligi tõesti tunne, et no – ei jaksa, ei taha.. natuke läbikülmunud olemine ka.
ikkagi läksin, sest teised ootasid ja omal hakkas juba teistpidi nõme.
lõpuks oli täitsa tore. üks ülimalt ootamatu kohtumine ning samavõrra ootamatu tantsulõvi.
öösel sai kogemata osaleda peaaegu-et-tulekahju ennetamisel.

paar tundi veidraid jutte ja avanemisi.
teadagi, garantiisid ei ole kellelgi. ning armumine on änksam feeling kui hoolimine. kes ei teaks? aga kummas on rohkem sügavust ja tasakaalu? või kas üldse saab võrrelda? või peab?
mingi ebamäärane selgus. vist. nüüd on vaja kohanemisaega.
pimedat aega peaaegu et polnudki.

pühapäev oli haprapoolne. suitsuahvenaline. eelnevaga võrreldes kontrastselt suvine.
õhtus oli Bond ja äraolemine.

karikakrad, moonid, tulikad, valmivad metsmaasikad. kohutavalt hulgal erinevaid taevavaateid.
ma sain lugeda peaaegu et rohkem, kui soovinuks.

kakrad147

vastupidavussportlane, mina?

Posted on by PilleRiin

võtsin kätte ja otsustasin, et lasen korraliku tervisekontrolli teha. nii igaks juhuks, ma pole ammu mingeid analüüse andnud.
no ja mõnedega läheb veel jupp aega, aga mingid lihtsad asjad said kohe tehtud.

näiteks selgus, et mu vereõhk on ikka pigem alla normi, mis on kogu loogika ja lihtsa geneetika kohaselt kummaline. aga samas mind, enesetundest lähtuvalt, ei üllata.
EKGd vaatas arst aga pikalt ja tõdes, et see on vastupidavussportlase tüüpi graafik. st mis seal täpselt erinevused on, ma ei tea, igatahes on mu südame töörütm pigem aeglasepoolne ja see on üks näitaja ilmselt.
igatahes hämmastav jah. tea, kas mu jalgsikäimisel on siis selles oma osa või..

aga mõttes muigasin, et siit tulebki see, et ma ise pean end mingiks äkiliseks ja energiliseks tüübiks (no nii üldiselt), kuid mingid tuttavad väidavad, et ma olen pigem rahulik ja kergelt flegma. et ehk kui ma oma aeglase südamerütmi ja madala vererõhuga natukene ärritun, siis jõuan enamike inimeste tavatasemeteni ehk? 😀

värve kannan ma ilmselt maskeeringuks 😛

kybar2242

oh aega..

Posted on by PilleRiin

terve see nädal on olnud kuidagi selline.. ootamatusi täis. mingid asjad lihtsalt lendavad mu ellu või mina nendesse või mispidi iganes. ja ma mõtlen seda kõike positiivses mõttes.
üleeile saatsin kõik (õnneks mitte kuigi olulised) plaanid pikalt peale ühte telefonikõnet ning mul on hea meel, et sel hetkel mu peale mõeldi ja see kõne tehti. elamused on väärtuslikumad kui kodus koristades veedetud aeg.
eile oli umbes sarnane seis, ainult ma ei pidanud kohe tormama. ülepeakaela ettepanek ning muidugi ma võtsin kohe vastu.

taas tajumine, et kui mingit teed piisavalt läbitud on, ka mitteroolis, siis kusagil kuklas on teadmine, kus võib kiirelt sõita ja kus tuleb kiirus maha võtta.
vaade õhtupäikesesse, alati erinev. päevasaun. hommikuse kohvi paks näokoorimiseks. tuulest viidud soeng.
palju erinevaid pilvi. palju erinevaid laineid. pannkoogitort.
kui aus olla, siis väsimus ka.
aga teisalt just selline aeg näitab, et elu on täiel rinnal elamist väärt.

140605_751