natuke turgudest, anno 2014

nagu teada, mulle tegelikult päris meeldib tur(g)u(de)l käia. või peaks ütlema, et on meeldinud. igasugu reisidel teen ka ikka turule asja, kui see vähegi saadaval on.
aga viimasel ajal käin peamiselt kodulähedases väikeses turutaolises kohas. ja isegi sealt ostan valitud artikleid. et ehk peab ikka teadma, mida tasub turult osta ja mida mitte. sest paljud tooted on kallimad ja müüvad nagunii vahendajad. Jaama turul on veel see üks rivi, kus tõesti mõned inimesed müüvad oma kasvatatud/korjatud asju, aga isegi seal on vahel selliseid.. imelikke.

Jaama turg on üldse kuidagi alla käinud ka. igasugu juurikamüüjaid veel on, aga lihasaal on üsna tühi. inimestele ei meeldi selline koht vist? samas üks väheseid asju, mida ma lolli regulaarsusega oma turult ostan (ja pigem väldin poode), on justnimelt liha. selline siga ja veis siis. sest meie turul on need kvaliteetsed. samas vanasti sai Jaama turult ka ostetud, mõne konkreetse müüja käest – ainult mõnda neist pole seal enam näha olnud (olgu, ma käin harva ka).

viimati aga seisin juurikaleti ees ja juurdlesin, miks ma peaksin ostma kartulit kilohinnaga 70 senti, kui poes saab lahtise umbes 30ga või sinnakanti kätte. ega see turul pole mingitpidi parem kartul (hea küll, Jaama turu rohelises letis on tõesti ka päris-talukartulit, aga ega ma tea ju, kuidas seegi kasvatatud on ning ka sealt olen saanud sellist, millest täiesti arvestatav hulk läheb prügikasti. ja poest valmispakitud kartulit ei tihka ma üldse osta – need pakid on meie jaoks jube suured, suhteliselt kallid ja sisuliselt on see põrsa kotis ostmine).
igatahes see kartul jäi minust tookord ostmata.

piimatooted on ka turul kallid. olgu, juustuvalik on veidi erinev poeomadest ja mõni on odavam, aga valmispakendatud kodumaised tooted.. mkm.
suur osa aedvilja on kallis – aga mitte kõik, nt hetkel on väga odavat maisi saada, mul ainult pole grillida ja no.. olguolgu, ma võin keeta ka.
odavlette piilun ka. seal on vahel päris häid küpsiseid (nagunii süüakse kohe ära), ületoodetud lihatooteid (mille “kõlblik kuni” pole veel käes, aga hind tunduvalt parem kui poes) jms. seal peab muidugi vaatama kuupäeva ja tootele kriitiliselt otsa. eriti külmleti toodete puhul. aga üldiselt peab tunnistama, et ma pole sealt mingit jama saanud. et kui ikka kõlblik kuni on homme, siis kõlbabki homme süüa. ja kui küpsise parim enne oli kuu aega tagasi, siis üldiselt pole sel küpsisel veel midagi viga.

neil nö uutel turgudel ma polegi peaaegu käinud. Nõmme turul mõned korrad küll, aga see on kallis. ning ilmselgelt ei ole sealgi ainult superhea kraam müügil. kuigi võibolla protsentuaalselt rohkem kui mujal. samas koduturuga ei saa võrrelda, meil on nt täpselt üks sea-looma-lambalihamüüja (ja nagu öeldud, nende liha on hea) ning üks kanaliha ja külmutatud liha müüja.. et selle põhjal hinnata lihamüüjaid on keeruline 🙂

pildil ei ole turutoodang, vanemate aia suvist saaki hoopis.

tomatid482

nädalavahetuse hetki

reede õhtu leiab mind vanalinnast jalutamast.
lihtsalt niisama, sest pole ammu käinud. ei, tegelikult on see vale, sest nädala algusesse jäi üks päevane käik läbi vanalinna ja üks õhtune käik ka. mida on siiski rohkem, kui päris mitme viimase kuu peale kokku.
ning lihtsalt niisama, mööda suvalisi tänavaid risti-rästi pole käinud ammu.
õhtune vanalinn on huvitav. ometi ei jäänud veel päris hilisõhtu peale. aga isegi kella 20 ja 22.30 vahel on juba erinevused.
täheldan, et aastat viis tagasi ei olnud septembris nii palju tänavaterrasse söögikohtadel enam. või ka üldse.
üks veel päris hiline minu sünnipäevaistumine jääb ka selle retke sisse.

***
6unad379

***
laupäevases linnas on äraeksinud tunne. soe ja mõnus ilm kutsub mujale. aga kuna ei saa, siis on Tornide väljak (mingi kesklinna laat), Kalaturg ja suur õhupall. viimane ei lenda sel hetkel, tuult pole. tea, millal ja kas ma nüüd jõuangi.
Raekoja platsil on rahvusühenduste laat. veidi erinev kaubavalik, kui seal tavaliselt.
me ei osta kusagilt midagi. massid väsitavad kuidagi. asju ei taha.
veel mingid tunnid vanalinnas.
kohtumine kommipoes.

***
linnahall354

***
Vabalava reklaam on minuni jõudnud korduvalt.
üllatuslikult saan sinna kutse, õhtusele jazzkontserdile. sobib ikka.
koht on minimalistlikult huvitav, kontsert nii ja naa. mõlemil esinejal on häid etteasteid ja mitte nii häid. siiski hea meel, et mindud sai.
linnaõhtud sujuvalt sisustatud.

***
sibulad365

***
päike paistab silma, linnasiluett sillerdava mere taustal.
veel on suvist hõngu päevades.

to do or..

nädalavahetus läheneb ja ma tunnen, et ma olen arvutist tüdinenud. suvega omandatud harjumus?
iseenesest ju positiivne. iseasi, kaua seda hoida õnnestub.
õhtuti olen juba haaranudki vardad pihku, näiteks. või triikraua (mis mu puhul on täiesti märkimisväärne). mõtlen õmblusmasinale ka..

ma olen FBs paar korda hädaldanud to-do listi teemadel. no et ei ole sellist mõnusat, mis oleks umbes mailiga koos arvutis kogu aeg lahti. telefonis tuleb ju ka ikka eraldi äpp selleks avada. et äkki peaks oma listi hoopis esikutahvlile kirjutama ja siis edukalt täidetud punkte maha tõmbama? sest mu jaoks sellise listi suurem mõte ongi see, et näha, mis kõik ära tehtud on juba. nojah, eks algul on pigem see, et mis tegemata.. aga rõõm on iga tehtud ülesande juurde linnuke panna või maha tõmmata, eksole 🙂
ja ma ei räägi siinkohal mingitest pisiasjadest, vaid tegevusest (isiklikus) projektis Kodu Korda. ehk siis kategooriate järgi ikka sellised suuremad ülesanded.

eile õhtul mõtlesin välja vähemalt osa oma veidi hapra olemise põhjustest: suvise hobitöö hooaeg on pea läbi ja noh.. ma pean seega rohkem vaeva nägema, et nö hingama jõuda.

taevas963

enne sügist

siiski on need hommikud veel valged. ärkama ei pea pimedasse.
öösel on jahedus võimutsenud, hommikune päike on veidi petlik.
udu enam ei ole, hallasid veel ei ole.

hilisõhtune taevas on tähti täis. linnavalgus ei näita neid liiga palju.
kusagilt kumab läbi igatsus hommikul-kella-viiese päikese järele.

hommik564

kolmas koolinädal

üleeile õhtul mingil hetkel mõtlesin, et oh, kus ma nüüd kirjutan. aga siis läks ärritus üle ja nii see jäigi 😛

sügisene kooliaasta algus on jälle nagu puuga löönud. ma ei saa aru, kuues aasta läheb ja see kella seitsmene ärkamine on õudus kuubis. ometi ka kobin korralikult varakult voodisse ära ja isegi uni tuleb üsna kiirelt. et ehk minimaalselt 7 tundi magan igal pagana ööl. tihtipeale rohkemgi.
ja mul ei ole mõtet ilgvara ka voodisse minna, sest siis ei tule und ja ma vähkren ja see ajab närvi ja siis ei tule nö tavalisel ajal ka und.
ning ma tean, et ega see seis kevadeks palju ei muutu.

teine hala on see, et ma tunnen, et ma jooksen toidutegemistega kuidagi umbe. pea on ideedest täiesti lage, keeran midagi kokku ja siis selgub, et seda ei saa kiirelt soojendada. et ehk kooli ja trenni vahel on lapsel hala, sest aega seal eriti pole. ja ta pole seda tüüpi laps, kes mängeldes läheks peale kooli, mingi batoon hambus, pea otse trenni. muusikakoolile selline logistika pani ju põntsu..
õnneks sisetrenni ajad on natuke paremad, nii et selle kuu lõpuni on veel keerulisem seis.
aga süüa teha tuleb ka edaspidi..

üldse, miks on mingit hala kirjutada lihtsam kui sellest, mis on hästi?
nagu sellest, et lapsel läheb koolis endiselt täiesti kenasti, kogu vene keele (ja sellest tuleneva lapse hala) kiuste. või et mul on tööalaselt kõik kenasti. või et kodus saabub, küll õige aeglaselt, suvise kaose asemel mingi hägune kord. või et massaaž üle tüki aja oli super. või et ma sain suvel kohutavalt palju kohutavalt häid emotsioone (no tasakaalustuseks ka neid teisi muidugi, aga see selleks). ja et tegelikult on õues siiani soe ja päike ja mõnus ja õhtune linn pakub täitsa toredaid vaateid..

pühapäev

ma olen vist küll pea ainus eestlane, kes pole sel sügisel ühtegi seent korjanud. lihtsalt pole. kuigi metsas jalutada on tore, aga selle juures ei pea tingimata seeni otsima ju.
ja looduses jalutanud olen ma sellel aastal ohtralt.
eile jõudis aga korraga pärale, et pikemaid nö pookohustuslikke jalutusi sel sügisel ei pruugigi enam tulla..

jooksmas ma ka ei käinud ja sellistele massikatele ei lähe ka. st ma ei jookse muidugi üldse väga. kõndimine, palunväga.
viimati vaatasin isegi ühtesid sportlikke jalanõusid pikalt, aga jäid ostmata, sest mul on selliste kulu päris väike. ja kui, siis peab olema loodusesse sobiv, mitte mingi eputamisvärk.

tänasest on siiski hea meel, hulk asju tehtud. kuigi taas sellised pea nähtamatud asjad. aga siiski 🙂

natuke liigutamisest

mul on juba umbes paar nädalat (või natuke kauem) tunne, et peaks aegajalt bandaaži kasutama, selja jaoks. mitte, et valutaks, aga selline veidi imelik on. ja kui otseselt halb ei ole, siis ma unustan keset päeva puhkamata ka, st ei lama vahepeal.
küll aga olen hakanud taas regulaarsemalt võimlema. mis on ka hea ju. sest vahepeal kipub ära unuma.

juurdlen mingite trennie üle, aga siis jääb ikka ja jälle jalgu logistika. või on asi ikkagi motivatisoonis: kui ikka tahta, siis ei ole logistika ka mingi segav tegur.
muidugi taas need avastused, et raha, mis liigutamise eest küsitakse Tallinnas või mujal, on väga erinev. jajah, rendid ja värk, aga ikkagi.
osa motivatsiooni jääbki vist selle taha, et ma pean maksma vähemalt kolmandiku rohkem, kui mõned teistes linnades elavad tuttavad.
selle asemel siis lihtsalt käin jala ja jalutamas edasi.
kuigi seljale oleks vaja vist midagi muud ka ikka.
laps ka eile ütles, et ma võiksin trennis käia. teiselt poolt on vahel probleem, et ma olen niigi liiga vähe kodus (olles ometi rohkem kodus kui enamik vanemaid, ma arvan).

üldse tahaks end veel ühele ja teisele ja kolmandale kursusele kirja panna, aga hästi palju on neid, kus ei ole teada antud toimumispäevi. üsna keeruline sättida niimoodi.

P.S. mis paneb inimesi osalema igasugu massijooksudel, kus tuhanded trügivad koos?

kakrad_2349

taas vaid kiirülevaade

jälle hulk päevi möödunud. jälle sama väsimus peal.
nädalavahe oli tüüpiliselt kirju. sain ise targemaks, mitmes mõttes. ja millal ma õpin, et mingi osa emotsioone võiks mingi piduriga endast välja lasta, mitte kohe. aga teisalt, kui inimeste vahel ikka nii räigelt vahet tehakse, siis ma ei tea.. (üks õppetund).

laupäevaöine jämm oli ülilahe.
pühapäev kulges pea olematult.

täna olid veeprotseduurid, õues. käsikäes spordiga. ma tunnen, et mul on mõned lihased ning ühes kõrvas on veidi vett. aga muidu on mõnus.
ning teine Nissan Leafi kogemus oli juba täitsa meeldiv.
ja see vananaistesuvi meeldib mulle ka hullult.

juuli297

maandumine septembrisse

õhtud on taas soojad ja kuivad, aga hämarad. tähevaatlustega on ikkagi kuidagi kehvasti.
ja et, alles oli maikuu. juba september. täiesti meeletult tormanud aeg. taas üks kirju, mitte veel lõppenud suvi. märksõnu koguneks kohe hulgim. äärmusest äärmusesse. osa neist ilmselt jääbki minu sisse.
peaaegu-et-Havanna oli nagu äsja. aga midagi on sellest saati väga muutunud.

uue hooaja algus on kuidagi väsitav. ilmselt pool suveväsimust ka on arvanud, et paras aeg peale vajuda. aga varahommikused ärkamised, suhteliselt töised päevad, kokkamine.
asjade sorteerimise ja äraviskamiseni ei jõuagi kuidagi. kuigi tahaks. vähemalt mõttes.
hooti on tunne, et oleks aeg edasi liikuda.
aga ma ei tea veel suunda.

mul on siiski aega lugeda.

140828_4445

suure punase laeva päev ja paar päeva veel

eelmisel nädalal sai üks kiire väljamaa-reis ka tehtud, suure punase laevaga. kuna sain selle sünnipäevapakkumise neilt, siis otsustasin ära kasutada. seltskond oli nö laiendatud, nii et olime autoga ja neljakesi. auto, no et oleks natuke liikumisvabam ja saaks vahepeal jalga puhata. tegelikult üks laps lausa magas seal päeval päris kaua, mis pole muidugi ime, päev oli pikk. kui ikka kuueks sadamasse jõuda, siis peab vara ärkama..

esimene pikem ja üldse kõige pikem peatus oli Heureka. koos planetaariumiga.
hommikul, kui jõudsime, oli üsna vähe rahvast ja mõnus toimetada. et ehk tegelikult läks sellega hästi. Soomes küll kool käib, aga mingi hetk tuldi lausa bussidega.
lõuna sai ka seal söödud, kuigi ilmselgelt oleks leidnud ka odavamaid kohti. samas ei hakanud selle ühe söögikorra pärast rabelema ka.
seinakell ja paar muud asja Ikeast – no ei saa ju jätta seal käimata. ühtlasi taas mõtted oma garderoobikapi ümberkorraldamise teemal. kust edasi tuleb see teema ikka, et pooled asjad tuleks lihtsalt ära visata..

ja siis mõni outlet ja Jumbo, sest mu noormehele oli koolikotti vaja. seda sealt ei saanudki, lõpuks sai ikka eestist miskine asi talle ära ostetud. tema oma valikud, ütleme lühidalt. mõneski outletis jäi midagi omale silma, aga lõppeks ei ostnud midagi.
kui ma aastaid tagasi viimati Hesas vähe pikemalt olin, jõudsime Idakeskusesse, mis oli, noh, oli kah. Jumbo igatahes oli klassikaliselt väsitav ostukeskus. kuigi me lippasime seal kiirelt paar poodi + toidupoe läbi. juust, mille parim enneni oli mingi umbes 5 päeva, oli alla hinnatud kilohinnaga alla 5euri ja sinkvorst, kampaania, oli kilohinnaga 4eur, viilutatud ja vaakumis versioon. no lihtsalt jäi silma.

siis veel sõbra juurest töölt läbi ja veel üks tass kohutavat soome kohvi. esimene oli laevas (st täitega kaks tassi), teine Heurekas (söögi hinna sees) ja kolmas sõbra poolt. huvitav on, et soomlased peavad end kohvirahvaks, aga kokku keedavad mingi ilge lurri. no ilmselt neile omale meeldib selline..
ning õhtuks jäi sadamate-paatide uudistamine. meil oli see tobe vene aeg, mil inimestel polnud paate-jahte linnas ja seetõttu on meil vähe ning väikesed sadamad, veel, eriti kesklinnas. aga seal on mereäär paksult täis. paate ja jahte ja purjekaid siis.

tagasisõidul oli punane laev rohkem täis. sadamas olime varem ja ootasime kauem, kui laeva saime, oli päike loojunud ja taevas imekaunis. fixobjega sellest muidugi pilti ei saanud 😛
esimest korda elus oli mul tunne, et Helsingis oleks nagu midagi teha ja tahaks kauem olla ning ringi vaadata.
kuidagimoodi õnnestus laevas magama mitte jääda. enne ühte olime juba kodus.

tähelepanek noorimalt osalejalt: juba teist aastat järjest on üsna vahetult enne kooli mingi reis.

järgmise päeva äratus oli taas sigavara ning nädalavahetus hobitöiselt tihe. väsimus saatis pidevalt, aga kõik sai tehtud. ma loodan.
olid ilusad õhtud ning taastõdemus, et mul on paljude asjadega elus hullult vedanud. muinastulede lõke, saun ja alias. kosk, ma ütlen, kosk on ikka alati kalameestega seotud olnud!

ja nüüd on koolialguse asjad, pooliti koristamine ning tunne, et mitte midagi ei jõua.
hinges kripeldab see odav lennupilet..

helsinki_3066