Kuu: detsember 2013

nightmusic

Posted on by PilleRiin

lumi langeb pehmelt, keerleb autotulede valguses. me sõidame, ma ei teagi täpset sihti, aga ma lasen end lõdvaks, sest sina tead ja mul ei ole probleemi lasta sul end juhtida.
juba selle tabamine, et ma lasen end sinuga lõdvaks, on mu jaoks midagi.. suhteliselt uut. et mul ei ole tunnet, et ma tingimata pean kontrollima. et ikka on need lõpuni usaldamise hetked olemas.

kass, tead ju küll, isegi magades on mingi valvsus.
sa ei tohi liigselt usaldada, kui tahad ellu jääda. jah, kusagil on need kadunud elud, mis seda ütlevad. kunagi ei tea, kus täpselt on oht – või söök. isegi, kui see viimane on olemas kogu aeg.
mingi valvsus jääb.
sest kassi mälus on rohkem kui vaid see hetk või eelnev või oma elu. või üks kaotatud üheksast elust.
kuni on hetk, mil tajud, et.. on ka muid võimalusi.

ma lasen end su kõrval lõdvaks, isegi teades kõiki ohtusid. isegi olles saanud haiget.
võib-olla panen ma end sellega proovile. ma ei tea. ma lihtsalt tean, et on asju, milles sa ei vea mind alt. hoolimata sellest, et justkui oleks alust arvata teisiti.
ma näen kaugemale, kui tahaksin.

püüan mitte näha.
kohati on need võnked liigagi tajutavad.
ma hoian end tagasi, et sulle neid võnkeid mitte teada anda. sest ma olen juba mõndagi nendest sulle öelnud ja ma ei taha rohkem. sul on niigi palju asju kaalul.
häid asju on lihtsam öelda.

nii et ma lihtsalt lõdvestun su kõrval, tajun soojust ja seda mittehäirivat vaikust me vahel. ahmin seda endasse, et hoida hetke.
ühte neist miljoneist.
millest kulutatud on vaid väike osa.

Tuhkatriinu

Posted on by PilleRiin

Veel enne kui saabub kesköö
Püüad sa põgeneda
Aja eest
Aga see tõld ei oota sind kauem
Ja kingad
Oh need kingad
On ainult nuhtluseks
Sa ei saagi ju joosta nendega
Ometi on edevus visa hingega
Sa pigem langed põrmu kui
Loobud neist kingadest
Oo ilu nimel toome me ohvreid ja
Armastame ja
Langeme põrmu
Mille nimel siis ometi veel?
Enne keskööd aga rebid end lahti
Ja püüad siiski põgeneda
Kõigi nende nõudlike
Silmade meelte käte eest
Lubamas sulle kuud tähti ja päikest
Oo ei sa ammu
Enam ei usu neid
Täiskuu kutsub sind ja
Tõld ei oota
Kingi jõuad ju taga nutta aga
Su libarajad ootavad sind
Keegi ei tohi näha
Sul on veel napilt aega
Veel enne kui
Saabub kesköö
Jookse mu arm
Öösse ulgudes ootan sind

talve-talve

Posted on by PilleRiin

siin Tallinnas ja eile ka Viimsi pool oli seda talve ikka vähevõitu. muidugi, linnas ongi soojem nagunii, aga see jupike linnast väljas oli üsna sama. kuigi, esimene pisike lumesõda sai õhtul tehtud, kodumaja hoovis 🙂
mingit naeru jagus ka hommikusse.

paar veidrat torkivat asja oli õhtul ka, aga need ma lihtsalt kuulasin ära ja võtsin teadmiseks ja.. midagi peegeldasin vist tagasi. natuke nukrust ka ja mitte vaid iseenda pärast.

aga see on lihtsalt üks mööduv hetk, et pöörduda paremuse suunas.
nagu ma juba ammu tean, sügaval enda sees.

pilt on vana.
strom341

killud

Posted on by PilleRiin

eileõhtune kontsert oli nö huupi ostetud, ega ma ei teadnud neist enne midagi. aga läks täppi. miskipärast on just nende Niguliste kontserditega mul kuidagi vedanud.
üpris omapärane ja huvitav oli, aga nagu öeldud, täiesti positiivselt.
kaaslane, kellel oli pikk väsitav päev selja taga, oli ka rahul 🙂

***
õhtune pisim Selver baltijaamas. ostud näpus (ei olnud plaanis midagi väga osta, nii et saanud korvi ka võetud) vaatan kassasaba ja korraga avastan selle piiksutamiskassa ka. veidi kauem aega läheb, et piikustajad leida, aga siis leian, piiksutan kaubad läbi, maksan ära ja olen kindlas ajavõidus.
nn koduselveris ei kannata muidu üldse käia. viimasel ajal eelistangi pigem Selverist üle tee olevat pisi-Rimi, lihtsalt seepärast, et seal on vähem rahvast..

***
pangas lapse kaarti ära toomas ei saa kuidagi üle ega ümber pensionisammaste jutust. suhteliselt tüütu, aga mis teha. seletan kenasti, et ma väga ei usu, et ma üldse kunagi olulist pensionit kui sellist saan või ametlikule pensionile jääda (sest sedapidi asjad liiguvad ju) ning et laps ongi ilmselt parim pensionisammas.. muuhulgas tuleb jutuks, et mul on erinevad finantsasjad erinevates pankades. no tegelikult mitte päris nii, aga kontod on küll üsna mitmes. kui siis teller arvab, et kasulikum oleks ikka ühes kohas hoida, vastan ma, et hajutan riske. selle peale sai ta jutt otsa 😛

***
üks õhtu koos vahvate inimestega, kellest enamikuga kohtun esmakordselt. mõtted saavad liikuma ja mingi energia vahetub. mõnus, seda oligi vaja.
teine õhtu pirukate ja kohati haakuvate ning kohati üldse mitte haakuvate juttudega.
soe ja hea.

***
ootan lund.

novembrist detsembrisse

Posted on by PilleRiin

väike tagasivaade, sest mingeid asju ju toimus.

näiteks sai neljapäevaõhtul ikkagi PÖFFitud. kui ise paar aastat kedagi sinna meelitada, siis ilmselgelt aastal, kui ise ei jõua tegeleda, toimub vastupidine et ehk minu asi oli lihtsalt kahe filmi vahel valida ja kohale minna. eelnevalt väike õhtusöögike ka.
filmiks seekord leedukate teos Mängur. nagu kaaslane ütles, et keegi oli talle kommenteerinud, et ei käi PÖFFil, sest enamik filme on nii sünged – eks kohati nii olegi. üldine meeleolu ei olnud tegelikult sünge ja filmi idee oli kohati lausa absurdne, aga selline musta huumori valdkonda kanduv. no ja sisu ümber jutustama ma ei hakka. jällegi õnneks veidi mitmekihiline film.
aga isegi emotsionaalset hinnangut ma ei saa tegelikult anda, sest ma olin neljapäeval ikka täitsa krussis ja kuigi kino jms on tore, ei jätnud päev mulle aega siiski iseendaga tegeleda ning seega ma ei usalda seda, mida ma hiljem mõtlesin-tundsin.

reede hommikuks suutsin ma kuidagi veel rohkem kokku joosta ja päeva esimene telefonikõne oli suhtkoht katastroof.
aga sedapuhku õnnestus mul päeva jooksul sellest olekust siiski välja ronida.
õhtul kauaoodatud kreemipurk ja penne all’arrabiata.

laupäev oli kontserdipäev.
kui PÖFFi ei olnud plaanis, siis Jõulujazzile said piletid varakult ära ostetud.
natuke juurdlesin küll, et Tafenaud on juba nähtud ka, aga juubelikontsert on ikka juubelikontsert. et ehk lavalt käisid taas läbi erinevad inimesed ja seltskonnad ja muusikavalik oli üsna kirju. üllatav, et see kestis kaks tundi – aeg ei tundunud nii pikk.
samas, kontserdile minnes oli jahe ning tekkivalt tiigijäält peegeldusid valgustid, lahkudes aga oli maa valge ning temperatuur tõusnud.

õhtuks veel sõbranna ja naistejutud.

eile üritasin Paavlist poisile paksemat jopet leida, kuidagi pole varem sellele mõelnud, aga nii äkitselt ikka ei saa. ja meeste dressipükste põud on seal nagu ka, ma ei saa aru.
pikem jalutuskäik jäi ära erinevatel põhjustel.
suur pannitäis tšillipada (see suur IKEA pann, mille ma kingiks sain, no täiesti suurepärane, kuidas ma siiani ilma sain?) ning, nagu juba teada, õhtune vahvlitegu.

kokkuvõtteks täitsa lill ikkagi.