korraga kõmatab äike, avan silmad enne, kui akna taga ladistama hakkab.
mõne hetke pärast on õues läbipaistmatu vihm. kõla järgi nagu toas ka, aga ei ole. kardinat natuke eest nihutades on vihma näha. sirutan varbad teki alt välja ja vaatan aknast välja. natuke tahaks sinna vihma kätte minna ka, sest tegelikult on ju soe. aga ma ei lähe. sest siin on ka soe või vähemalt nii mulle tundub.
veel.
suvi kestab.
Kuu: august 2013
yabs*
kontor on õhuvaba ja neljapäevaöise äikese magasin lihtsalt julmalt maha.
reede andis õhku. kuigi ikkagi, alustuseks lihtsalt paar tundi oimetu olemist. aga siis nädalavahetuse õhuteraapia. tuulega ja tugevama tuulega ja pea täiesti tuuleta ka. ventilaatorid kas tegid tuult või sõid kõik ära. udupilved kusagil silmapiiril. peaaegu peegelsiledast merest üsna kenasti lainetava mereni. mõni langev täht isegi tabatud. lestade rookimine, võrgulappamiseabi, varbalappimine. päikeseloojang, mis oli lausa mitme eest (ei, ma ei ole loojangufänn, aga mõni neist jääb meelde). ’droidide’ punased välgatused. sõnad siit ja sealt, meeldivaid ja natuke kriipivaid. elusolekukontroll.
iga rakuga tajutav heaolu.
eilne õhtu tõi palju häid inimesi mu ümber. mul on hea meel nende igaühe üle eraldi. nende üle ka, kes füüsiliselt ei jõudnud.
* – yet another boring sunset
ära usu ennastki
paar fraasi, ja kusagilt lendavad pähe mingid asjad mitte väga kaugest minevikust. teatavad paralleelid tekitavad ebamäärase ‘ma-ei-taha-siin-olla’-tunde.
püüan seda alla suruda, aga päriselt vist ei õnnestugi.
lõpuks kobisen välja mingi muu totra asja, mis nagu võiks mu olemist õigustada. tegelikult oli see lihtsalt tähelepanek koos mingi muu mu jaoks olulise nüansi väljaütlemisega.
ah, nvmrnd.
taevas ja meri pakkusid eile õhtul imelisi vaatepilte. surusin mällu. vesi oli soe nagu õhkki.
on asju, mida ei taha mäletada.
õues on lämbsoe ja mõtted on tardunud.
selle aasta lilled on peamiselt kollased.
see päev aastas
eilsesse mahtus veidi rohkem ootamist, kui mulle meeldinuks. aga need ootamised olid seda väärt 🙂 olgu, ehk kohavalikut mõjutas veidi, aga Kaberneeme on ju koht, millega mul on sidemed ja kuhu ma lähen alati rõõmuga. lihtsalt et Viinistule pole ammu sattunud.
suveõhtule kohaselt oli rahvast palju, aga õnneks mitte liiga palju. krõbesprotiamps oli see, mida kassid ostaksid ja praetud koha nämm.
lapsepõlvest teadaolev suur kivi oli lausa kuiva jalaga ligipääsetav ja päikesesoe. midagi peaaegu-kodusaare igatsust tekitavat oli seal ka.
norimisšokolaad ja mustikad. ning soe öö.
Užupise seadus
Užupis on siis selline poolboheemlaslik linnaosa Vilniuses, oma ajaloo ja kogukonnaga ning nendel on kenasti kirjas oma põhiseadus. seinal on see päris mitmes keeles, kuidas tõlgitud ja tahvleid avatud on. eesti oma on käesoleva aasta maikuust. mingid punktid olid ka ühes maikuu Eesti Ekspressis kirjas, aga siinkohal täielikult.
nin ma ütleksin, et humaanselt on see üks parimaid põhiseadusi ning kui inimesed seda laias laastus järgiksid (mina kaasa arvatud), oleks maailm hulka parem paik.
1. Inimesel on õigus elada Vilnele ääres, Vilnelel aga voolata inimesega kõrvu.
2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal.
3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus.
4. Inimesel on õigus eksida.
5. Inimesel on õigus olla ainumas.
6. Inimesel on õigus armastada.
7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
8. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus.
9. Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha.
10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda.
11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama.
14. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi.
15. Inimesel on õigus kahelda, aga see ei ole tema kohustus.
16. Inimesel on õigus olla õnnelik.
17. Inimesel on õigus olla õnnetu.
18. Inimesel on õigus vaikida.
19. Inimesel on õigus uskuda.
20. Inimesel ei ole õigust vägivallatseda.
21. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust.
22. Inimesel ei ole õigust sekkuda igavikku.
23. Inimesel on õigus mõista.
24. Inimesel on õigus mitte midagi mõista.
25. Inimesel on õigus olla erineva(te)st rahvus(t)est.
26. Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte.
27. Inimene on kohustatud mäletama oma nime.
28. Inimene võib jagada seda, mis tal on.
29. Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole.
30. Inimesel on õigus omada õdesid, vendi ja vanemaid.
31. Inimene võib olla vaba.
32. Inimene vastutab oma vabaduse eest.
33. Inimesel on õigus nutta.
34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata.
35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha.
36. Inimesel on õigus olla isikupärane.
37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada.
38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.
lühidalt, väga
ah, kirjutan märksõnad: Saaremaa, kontsert, merepäevad, Kalakohvik, Sõrve, Triigi, Pikakari, veel Pikakari, väärt aeg sõbrannaga, väärt aeg teise sõbrannaga, öine hirmutav libakass mu sees.
palju päikest, palju merd, veidi igatsust, mõnevõrra kilomeetreid.
kulgen endiselt
tegelikult ei jaksa ma isegi õieti kirjutada. eks puhanuna pikemalt.
aga lühidalt, tore on olnud. peamiselt olin vahepeal Saaremaal. waboba-pall on päris lahe, kuigi ma sellega veel väga hästi toime ei tule. aga mõne korra sain juba lapselt kiita. merevesi on soe.
ilus küps suvi. soojust jagub jagadagi.