selline tunne on, et kirbukalt sai otse Hiidu mindud. nojah, peaaegu, ega seal vahel olimingi ca 16 tundi küll.
paaripäevane reis ohtrate peatustega, ring saarele peale. mingi hetk ikka tunne, et ajast jääb puudu, aga lõpuks läks mölutamiseks ära. lihtsalt jätsin päris mitmesse kohta minemata, mis algselt mõttes olid. sest meretagune asi, kogu aeg tiksub kuklas, et viimane praam ei oota.
tuletornid, kivid, rand, sadamad, kirikud, õpperajad, sadamad..
metsad, kust on mu rahu, said vaid läbi sõidetud ja sellest on siiski vähe.
