selline lõputu juuli lõputus suves taas. vähemalt nii see hetkel näib. kuigi ma tean ju küll, et pole siin midagi lõputut. aga hetkel olen ma suvesse sulandunud ning ei mõtle eilsele ega homsele.
ja imelik mõelda, et vaid mõned aastad tagasi tundus juuli mulle mingi mõttetu pleekinud kesksuvine kuu. umbes nagu november on talvel selline hall mõttetu kuu.
mingist ajast on aga juuli võlud mulle tasapisi avanenud ja korraga pole juuli ei pleekinud ega mõttetu, vaid just selline neverlasting summer. kõige juurdekuuluvaga. nagu hilisõhtune külaskäik sõprade aeda kalapäevagrillile või vihmasabinaga bossakontsert Noblessneri sadamas või lennusolev laps või kuumus toas. rääkimata metsmaasikatest, tuulelohest, sääskedest, põllulilledest, õitsvast liivataeest, läbitud kilomeetritest.. ja millest kõigest veel.
sõpradest muidugi ka, nendest alati!
pildi asemel vaadake taevasse.