Kuu: juuli 2013

juulilõpp

Posted on by PilleRiin

pühapäeva õhtul oli meri nii tüüne, et lausa neelas tekkivad lained ära. Pikakari randa ei jõudnud sisuliselt midagi, kuigi laevad liikusid. täiesti müstiline.
eile see-eest oli laineid küll. niisama pluss siis laevade omad. vihmasegune taevas ka ja ilmselt jahedapoolne vesi. meie olime muulil.

portugaallase tehtud gazpacho andis teada, et ma olen täiesti pädevat siiani ise teinud. mingid maitsenüansid võivadki erinevad olla, vahe ei olnud suur. kõike segi mikserdades (ma mikserdan mingi osa ja ülejäänud on tükid) ütles ise ka, et kui vanaema seda näeks, siis ei andestaks kunagi, et see on ekspressmeetod. et tegelikult neil tükeldatakse kõik käsitsi ja jäetakse kaheks(!) päevaks külma seisma. nii et minu tükkidega variant on täiesi okei. lisaks on see nagunii selline toit, mida igaüks teeb isemoodi. ilmselgelt ei pane mina nt nii palju küüslauku 🙂

juuli viimane päev.
tihe kuu on olnud, tihe ja suvine ja suures osas vapustavalt mõnus. eks peab natuke kontraste olema, isegi kui need on ogarapoolsed ja mingitest lollidest kogemustest tulenevad. aga see paneb jälle tundma, kui hea on hea 🙂

ja, note to myself, see on täiesti õige, et teatud asjad lähevad vanusega paremaks. ilmselgelt olen ma kohati avatum ja vabam kui noorelt, kui absurdsena see ka ei tundu, ning iseendaga rohkem rahul.
aga komplimente võib ikka teha 🙂

jaht708

***

Posted on by PilleRiin

situations

mul on sama seis, nagu E.-l. et ehk see, kui on toimunud mingi mentaalne kokkujooks (objektiivselt täiesti arusaamatult kusjuures) ning täiesti mõtlemata teen ma ka inimestel oma ümber olemise ebamugavaks. mis omakorda paneb mind ebameeldivalt tundma ja peitu pugema. kuigi tegelikult tahaks lihtsalt tähelepanu, teadagi. aga miskipärast tunbub selle väljaütlemine mingi kerjamisena ja nii ma vaikin üllalt. või siis pigem mitte..
ja ei, ma ei ole selle üle uhke ega midagi, vaid kirun vaikselt iseennast. sest no ma ei saa ise ka aru, miks nii. ja samas natuke nagu saan ka. ometigi.

aga suur suvi kestab ja ma tean, et sooje hetki on rohkem. vahepeal ongi kontrasti vaja, et hinnata seda, mis on hea.

head asjad

Posted on by PilleRiin

suvalised kolm head asja nädalavahetusest:

mais1044

grillitud mais, jumalik. ma ei ole ise niimoodi mõelnud, aga kui seda öeldi, peab nõusse jääma: magus ja soolane korraga. kuigi ma ei ole kindel, kas see võlu mu jaoks on just selles.

vpakri1059

pärastlõuna pangal. kesksuvine päike, mere loksumine, taimi kahistav tuul, lindude kisa. minimaalselt tehishääli. visata end sinna lihtsalt selili, käed-jalad laiali ja olla keset suve.

arab070

see tunne, kui kiirus ja vesi ja natuke sa ise omavahel hakkavad koostööd tegema. kontroll ja jõud. jaa, annab lohetamisega võrrelda küll selles mõttes, kuigi kontekst on väga erinev. segaseksajavalt lahe.

ja siis veel hulk suurepäraseid asju ja inimesi. vaikne sulandumine. mingi kohaleolemise tasakaalutunne sügaval sees. see, mis panebki vaikselt omaette naeratama, taas.
ning jaa, punapea, defineerituna läbi tuttavamate inimeste. fikseering.

seda suve on ainult üks.

nightmusic

Posted on by PilleRiin

sa võid ju mõelda, et sa tead ja kontrollid ja üleüldse ei lase end häirida..

.
..
…
…. aga siis ikkagi,
sest sul on üheksa elu ja
neist veel mitmedki alles
sa ei loe neid vaid lihtsalt
tead
lased end korraga lõdvaks ja
….
kas see on see mida sa tahtsid?
….
kuni sa püsid hetkes jah
aeg
ja sa tead et kui on vaja siis sa jooksed siit kiiremini kui tulid ja
see ongi see mis lõpuks ju ometi
päästab sellegi elu
kui on
päästmist vaja
….
või päästan mina?
..
või
.
mis vahet seal on kuni sajab vihma paistab päike on tuult ja viskab udu ja kusagil oleme me olemas

suvereede

Posted on by PilleRiin

pikk päev kontoris roiutab. öös on mereäärsed sääsed ja venekeelne horoskoobitõlgendus.
miskipärast magan veidi halvasti.
väidetavalt on reede, mulle tundub nagu laupäev. aga ma tean, et see ei tähenda, nagu mul oleks üks puhkepäev rohkem, kaugel sellest. pigem vastupidi.
läheb jälle kiireks ära.

rohun873

FWP: kassiliivahala

Posted on by PilleRiin

halaks vahelduseks ka või? no et väga üksluiseks ei muutuks..

ma siin kasside liivakastist kirjutasin, aga üldse on loomapoodidega mingi ikaldus. mõni nädal tagasi toitu ostes sai käidud paaris poes ja lõpuks ikkagi midagi võetud, valik oli kuidagi kokku kuivanud. nädal tagasi otsustasin kassiliiva vahetada, see mingi suhteliselt odav supermarketivärk nende kahe kassiga ikka ei toimi. vahepeal on paremaid ka olnud, seda enam.
liiv, lihtne – lähed loomapoodi ja ostad. onju?
läksime siis. no ja selgus, et mittepaakuvat on umbes kahte sorti. paakuvat ma ei soovi. pikemalt süvenemata võtsin siis ühe ja see ei olnud just odav. ühtegi tuttavat nime ei olnudki.
kaaslane võttis mingi suure koti paakuvat. tundmatu sort, aga välja nägi normaalne.

kodus oma paberkotti avades selgus, et seal on sellised graanulid, nagu näriliste alla pannakse. nagu et WTF? igatahes oli peal kirjas, et kassidele. muidugi, ise ei loe kogu kotipealset infot läbi, ise rumal. teisalt, no ei tulegi sellise asja peale. appi, kuidas ma sealt kätte saan, mis vaja? no vaatame.
ja ega väga ei saanudki, hulka graanuleid kaasa haaramata. lisaks muidugi kõik, mida kassid kraapisid, muutus peenikeseks saepuruks, see kõik paisus hullult ja hakkas väga käbedalt haisema. bff!
reedel Haapsalust tulles astusin läbi Konsumist, et teele natuke näksi kaasa osta ja ohoo, täiesti viisakas kassiliiv müügil. teada firma, sort küll tundmatu, aga põhimõtteliselt just see bränd, mida vaja. kotid 4l, kirjas, et see ongi üks ports. einoh, minusuure kasti ja kahe poisiga.. ostsin kaks kotti ära. Haapsalust. kassiliiva. tavalist sellist.
graanulid oli selle ajaga paisunud nii palju, et originaalkotti ära ei mahtunud.

paar päeva tagasi lähen mina ületeepoodi, selline väike nurgapoeke, milliseid eksisteeribki veel väga vähesel arvul ja mille tasuvusest mitteüks hing aru ei saa. no oli vaja lihtsalt hapukoort, mille jaoks ma ei hakka tont teab kuhu kihutama. letiteendindus, ees üks inimene, vaatan ringi ja näen kapi otsas absoluutselt seda (mitteodavat) kassiliiva, mida ma ideaalis soovikski kasutada. saadaru! minut lennult vähem kui 100m kaugusel suvalises poekeses on see hea kraam, mida ma loomapoodides ei leia!
absurdne.

ühtlasi selgus, et kaaslase ostetud paakuv liiv väga ei paakugi, pidavat suhteliselt laiali pudisema.

nojah. eks peab hakkama liiva varuga ostma, kui normaalne kuskil imekohas silma alla satub.

juulilummus

Posted on by PilleRiin

taevas021

see lõputu võrratu juuli, ikka ja ikka ja ikka.
korraga on valmis tomatid, kurgid, herned, mustad ja punased sõstrad, vaarikad, karusmarjad, kirsid.. kõik ühel ajal. värske soolakurk kapis, maisitõlvikud turul ja poodides. päikest ja vihma ja pilvi, imelisi pilvi ja karikakraid ja tuulist merd. vaikselt lühenevad sumenevad õhtud. kasse ja veelkord kasse. vaikset naeru, mis ütleb rohkem, kui sõnad. soojust ja kilomeetreid autos, rattal, jala.
hetked, mida kogun endasse, sellest kummastavast juulist. hetked, mida ei olegi näha.
talveks kogunev energia.
juuli, mina, siin ja ei kusagil.

It’s not more choice we need, it’s less. Too much choice is too stressful.

Haapsalu

Posted on by PilleRiin

kui ühed plaanid lähevad ootamatult allatuult, siis tuleb leida teised.
nii saigi nina hoopis läände pööratud ja Haapsallu põrutatud.

‘ema, ma ostan sulle maja Haapsallu ja kolin ise Trakaisse,’ arvas laps.
ee.. nojah..

haaps997

Pizza Grande on poolkohustuslik. kui mingit üritust ei ole, on teenindus imekiire. poeg hindab end taaskord üle, kolmandiku pitsat pakime kaasa.
mulle meeldib, et ma joon Päikesekohvi 🙂

haaps975

haaps981

‘kuule, millal su poisil häälemurre hakkas?’ uurib sõbranna mees minult korraga muu jutu vahel.
oot, mismõttes jään ma mõttesse ja siis kuulen ise ka, et nende mõni kuu noorema poisi hääl on tõesti palju kõrgem ja nö lapse hääl, minu omal on madalam ja selline natuke hooti kriuksuv. aga misajast, pole mul aimugi. ilmselt siis ee.. üsna äsja?
tunnistan oma tähelepanematust ning jõuame kokkuleppele, et see pole siiski mingi ammune teema.

haaps1003

poisid avastavad, et nad saavad taas nii vähe koos olla. pererahvas pakub välja, et mu oma võib ju veel sinna jääda. algne arvamus lapse oma poolt on, et ei soovi.
kui aga Monopolimäng pikale venib ning mina kella vaatan, auto vaja tagasi anda, tehakse kiire ümberarvestus ja tagasi liigun ilma lapseta.
nii nad siis suureks kasvavadki..

haaps004

teel saan päikest, vihma, vikerkaart ja auravat teed.
lehvitamispunktist möödun liiga hilja.

kassikat ka

Posted on by PilleRiin

tähendab, need elukad on siis üle poole aasta siin olnud ja ausalt öelda ma ei näe väga, et ära minemas ka kumbki oleks. jah, ma tean, mis oleks mõistlik, aga..
ja mul on sellest karvamajandusest kõrini, pidevast liivakasti puhastamisest (rääkimata sobiva liiva otsimisest), nende tohutust isust jms. aga siis nad tulevad hommikul oma pai nõutama, mõlemad, Volli koperdab mul pidevalt jalus ja Tiuks tuleb sirutab oma kõhu sügamiseks lae poole üles – ning ma ei pea mitte kunagi tulema tühja koju.

kassikas690

suvi ratta ja lisanditega

Posted on by PilleRiin

suvi on olnud nii ilus, et ma olen väga palju rattaga tööl käinud. ajaliselt tuleb suht sama, mis trammiga. kodust lahkumise aeg on umbes sama.
vihmaga ei viitsi. tuulega on nii ja naa. eile nt koju liueldes oli küll nagu tuul pidevalt vastu, aga keskmine kiirus tuli täitsa viisakas. siinkohal räägime numbritest, mis ületavad napilt 10km/h piiri, sest ma ei ole mingi sportlane. ikka seelik ja kingad ja mittehigi ometi. sest onju, ma ei ole mingi sportlane 🙂

teed on üsna selged ja nende äärekivid ka. muidugi tuleb arvestada jalakäijatega, kui nad ikka koonduvad madala äärekivi poolsesse serva, siis tuleb vahel kõrgest ka üles ukerdada, oeh. ja üldse, kesklinna pool on suvel keeruline sõita, olengi pidanud marsruuti muutma, et teele jääks võimalikult vähe turiste. päris vältida ei õnnestu.
vahel varieerin natuke. no mitte palju, sest päris kesklinna üritan ikka vältida. ja Soo tn on remondis. aga mingeid variante ikkagi on.

oma kiivri ja valmidusega igal ristmikul seisma jääda ja vbolla ka seelikuga pole autojuhtidega samuti suuremaid probleeme olnud. paar korda on küll olnud tunne, et läks napilt, aga üldiselt ollakse viisakad. jalakäijatele tagant lähenedes on isegi keerulisem. ma ju pole sportlane ja sõidan seega kõnniteel (millest osa ilmselt polegi rattatee ka). ja vahel isegi nagu on ruumi, aga inimene kõnnib keset teed, veel natuke sinkavonka ja siis nuputagi, mis teha. vahel sõidan üle muru.
kella annan harva, sest selle peale tekib tavaliselt väga kaootiline sigimine, mis ei tee asja paremaks. kaugelt kella andes nad ei reageeri jälle tavaliselt. aga kuna mul reeglina ei ole kiiret, siis sõidangi tihti neil lihtsalt sabas, kuni tuleb sobiv möödumismoment.
kusagil baltijaama kandis küll ühte tüüpi riivasin, aga see oli üks neid haisvaid ja tuikuvaid tüüpe. põhimõtteliselt see riive ei muutnud kummagi trajektoore.

niisama lambist ma rattaga sõita ei viitsi kusjuures. no et läheks teeks mingi ringi kusagil, ei-ei. ikka eesmärk peab olema.

eile koju liikudes sain ma ühe valgustuse osaliseks. ei kõigutanudki, oluliselt. pigem läheb kategooriasse, et ‘hea teada’. seletab mõndagi.
õhtul plekkpingil oli teine meri. sama meri. ja pudelikorjajad.
veel hiljem sain segamatult edasi lugeda.

ride-a-cycle