Kuni inglid sekkuvad / töö ja riistad

ma ei kirjuta siin täna ainult kultuurist, aga..

enne, kui uut kultuuri hakkab massiliselt peale tulema, panen kirja, et veel aprillis sai käidud Draamateatris vaatamas ‘Kuni inglid sekkuvad‘. selline natuke absurdi kalduv, sisuliselt ilma lõputa lugu, ka algus oli üpris nn ujuv. ning jah, kas inglid ikka sekkuvad.. ? selle suhtes on mul oma arvamus – keegi ei suunanud kas ja millist tegelast ingliks-ingliteks pidada. nii mõnedki sekkumised seal olid ometi.
igal juhul mitte kerge tükk, samas kohati väga eestlaslik.

aga jah, sel nädalal tuleb hulgaliselt uut kultuuri peale. ampluaa ei ole küll väga lai, aga siiski. tegelikult ma ei tea veel kõike ette ilmselt nagunii.
järgmisel nädalal on nagunii teatav keskkonnavahetus.

toolide jaoks vajaliku vidina tellisin kusagilt Narva poest. ilmselt kusagil Tallinnas oleks ka, aga mingi piir läheb, palju ma tahan oma aega-energiat selle otsimisele raisata vs 3eur postikulu, et saada see kodust nii umbes kilomeetri kaugusele. mingis ringkonnas tekitas see arutelu, et rattasõit soosib netikaubandust – aga no ega siis remondi-tööriiistapoed pole nagunii ratturile (ja rattaga ligipääsetavusele) orienteeritud. nii et siis tellime sealt, kust leian.
vot see on, kui antakse laenuks head riistad ja siis korraga leiad, et, no, need ongi head. ega siis ei taha enam mingitmoodi nikerdada.
hetkel on pooleli toolid 11, 12 ja 13. no ja 14, mis tahab natuke puutööd ka.
eilseid toole lammutades avastasin mingi imepärase nõukogude tehnoloogia – ma ei saa siiani hästi aru, mis pagana moodi nad selle teostasid? :O ühtlasi pean ma mingi asenduse leidma, mis, nagu ma ühe analoogse tooli pealt (mis ei olnud originaalkonstruktsiooniga) ei ole ka lihtne. st midagi ma saan, aga mul on kahtlus selle püsivuse osas.

tänane päeva mõttetera: ’ise oled loll’ on absoluutselt parim ja alati sobiv argument mis iganes vaidluses 😛

benice