eile siis käisin vaatasin ‘Broken‘-i ka ära.
kinno minnes, nagu arvata, oligi Vabakal parajasti Termika etteaste. kohutav. kuigi ma miskipärast nii arvasin.
aga kinos õnneks ei olnud sellest mitte midagi. oli poolteist tundi head filmi. mõni koht võis ju vähem meeldida (nt mulle ei istunud see, kuidas lõpus Skunk otsustas, mis suunas ta läheb, no ja mõni asi veel), aga üldiselt oli suurepärane. jah, mulle meeldib see, et ei nämmutata kõike peensusteni ära, vaid on asju, mille pead ise ära tabama – ja ometi on need ka sisse mängitud. mitte lihtsalt nii otse.
ja juba teine film juttis, kus hulluksminemise kontekstis on juttu tundest, nagu oleks mürgipilve sisse sattunud. mitte, et see midagi tähendaks iseenesest, aga lihtsalt, nagu see film isegi näitas, et elu on juhuste rada, on seegi üks juhus.