kõvaketta vahetus on tüütu. mul ei ole ikka veel kõiki asju tagasi. vana ketast kloonida kuuldavasti ei õnnestunud. ma ei tea, mul ju üldiselt ikka töötas. tagavarakoopiad failidest on kenasti olemas. aga ikkagi. programme ei ole.
see kass, kes laseb kammida, selle karvad on elektrit täis ja seega kammides kogu õhk karvu täis. teine lihtsalt ei lase. mul on natuke siiber nendest karvadest. aga ma ei suuda ikka veel ära otsutada, mis ma nendega edasi teen. kui need kaks kokku miksida, oleks täitsa sobiv kass. aga et ma pean valima ikka ühe..
uut tolmuimejat oleks vist ka vaja ikkagi.
Jazzkaarega on mul endiselt tegelemata. aga ma pean selle nüüd koos lapsega ette võtma. äkki paari kontserdi jagu on raha ka isegi. ja tahtmist.
talle jalgratta ostmise peab ka ette võtma, sellele on vähemalt finantsid olemas.
lihtsalt, nagu, tuimalt. linnuke kirja või midagi.
deem, ma olen ikka veel nagu mingis neetud talveunes. ega see viirus, mille ma lapselt sain ja mis minuga reisil ka kaasas käis, asju paremaks tee. põmst on teist nädalat stabiilselt uimane olla.
teadud mõttes on see ehk aga isegi hea.
väikeste sammudega peab siiski liikuma.
