maarjapäev

ma ei või.
laps on terve koolivaheaja tõbine olnud ja siiani pole terve. mingi vastik viirus, analüüsid hullemat ei näidanud. ta on ju veel see tüüp ka, kes ei taha koolist puududa, aga ikkagi peab nüüd. õhtuti palavik, pluss ikka haige kurk ja köha.

oma asju olen ka muudkui edasi lükanud. no mitte päris, tegelikult ma iga päev toimetan midagi teha. aga ikkagi. selmet et mingid asjad eile õhtul ära teha, jäid kõik tänasesse. need asjad, mida edasi lükata kusagile pole. ning plaanid on pidevas muutumises. liuglen lihtsalt vooluga kaasa ja püüan vee peal püsida.
küll varsti tõmban end kaldale, teadagi. mõni päev lihtsalt ei taha.
enesetundest parem ei räägi. ei füüsilisest ega moraalsest. mõnele sõbrale olen küll elu lõpuni tänu võlgu.