vahetult enne aasta algust oli seis, mis meenutas mulle üleeile nähtud ‘Saatuse iroonia. Lugu läheb edasi’ (tuntud filmi ‘Hüva leili’ järg) vana aasta viimaste minutite sebimist. no vähemalt tundsin, et mina jäin sellest sebimisest natuke (ning väga sobivalt) välja.
aga siiski, selle taustal tabas uus aasta ehk natuke ootamatult. kuidagi õnnestus esimesed soovid siiski vahetada veidi eraldatult ja nö õigesse kohta.
vahuveini jõin hiljem kodus.
mingi tõrvatilk pidi ka olema, ilmselgelt on mul vaja paar karmi täiendavat ümberhindamist teha. või õigemini, eks need ole juba toimunud.
ja uus aasta?
kahtlematult hea.
tollestsamast esimesena mainitud filmist üks mõtteke: kui sa leiad õnne, siis on see kogu aeg sinuga olemas. see ei ole mingi asi, mis tuleb ja läheb.
ning jah, seda mõtet võib mingitpidi vaidlustada, aga teisalt jälle mitte. õnnel ja õnnel on ka väike vahe. aga kes mõistab, mõistab niigi ning kes mitte, sellele ei ole võimalik seda niimoodi seletada.
life is good. stay happy 🙂
uusaastalubadusi, nagu ikka, mul ei ole.
