Aasta: 2012

karu nahk

Posted on by PilleRiin

eilses Galileos näidati miljonieurost kella. isegi vist natuke kallim oli. laps küsis, et kas mina ostaksin sellise. naersin natuke (mõttes hüsteeriliselt, reaalselt rahulikult) ja teatasin, et no ei, sest mul ei ole ligilähedaseltki sellist raha. siis arutasime natuke edasi, et kui mul oleks miljon eurot, kas ma siis ostaksin. ma arvasin, et kui olekski miljon, siis muidugi mitte. et kui oleks näiteks, maitea, 50 miljonit ja tiksuks vaikselt juurde, siis nii põhimõtteliselt ei oleks see ju suur kulu.. või mis? 😛 kuigi ilmselt isegi siis ei ostaks.
‘aga mida sa siis ostaksid, kui sul oleks miljon eurot?’
sai siis seda karu nahka natuke jagatud. paar unistust saaks teoks teha. natuke saaks aidata. midagi peaks kasvama panema (niivõrd, kui see tänapäeva kummalises majanduses võimalik)..
unistamine on meil ju tasuta 🙂
kuigi reaalselt leiaks ka umbes poolele summale nagu kohe rakenduse.
aga kuna ei ole, siis ei leia ja tegeleme asjadega, mis on võimalikud.

ei tohi õhtuti tegeleda asjalike asjade ja juttudega. tulemus on ikka see, et voodis tulevad Eriti Head mõtted pähe ja katsu siis magama jääda. on ikka ju vaja veel välja karata ja mõni mail teele panna ja mõni mõtteke kirja.
tegemisrõõm.

paar tundi hiljem: näed siis, kukkuski üks asi ära, kuhu karu nahka jagatud sai. nii ‘tore’ – pole nahka, saab keegi teine hoopis võimaluse. raisk, ma ütlen!

millest ma nüüd pidingi..

Posted on by PilleRiin

mingi imelik vaba päev. mitte, et meil neid liiga palju oleks, aga tänane on selline veider küll. et kuna eile oli mingi angloameerika jooma-koomaõhtu, siis täna saab välja magada? või?

igatahes, pole midagi, paar tundi ajugümnastikat ka tehtud. sellist meeldivat. isegi kergelt tuikavast peavalust (eilsest veejoomisest või?) sain selle käigus lahti, oh imet.
ja taas kord kinnitus sellele, et vahel on vaja lihtsalt keegi appi võtta ja asjad liiguvad. seekord olin siis mina see abiline ilmselgelt. aga samas puudutab see kõik mind ka piisavalt. loodame-loodame! 🙂

see lõputu kevadkoristus.. vaikselt kuskilt nurgast alustasin. peab ära tegema. vaja elamine viisakaks saada. jajah. isuäratavalt viisakaks.
järgmine teema on riidekapp. vist. kui ma julgen..

eelmise nädala teenindusteemaline artikkel ilmus Õhtulehes. nõustun, nõustun. nii sellega, et naerata, ja sind teenindatakse meeldivalt kui sellega, et see teenindaja ilmselgelt saab ehk veelgi pisemat palka, kui mina, ja oluliselt rohkem sõimu, nii et mida tal ikka naeratada. aga kui ta püüab sinu naeratuse, siis muutub ka tema nägu.

tänane totter idee on failblogis. ega seal pakitakse jah kõik totratesse väikestesse ja õhukestesse kilekottidesse (mitte nagu meil), et peadki oma ostud mitme koti vahel jagama. ja kesse loll siis riidest kotti kasutab? parem üks plastikjunn juurde tekitada..

selle aasta tuulelohesoov on näiteks Bilboquetis. darth.. nämm!

kuu lõpetuseks Jazzkaare viimasest päevast

Posted on by PilleRiin

eile oli siis kahe kontserdi päev. tegelikult oleks võinud lausa kell 11 alustada City Marinas, mille kõrval, jahil. mängis linnaruumiprojekti raames Siim Aimla. aga liiga palju ka ei saa.

päevane UMA ja klavessiiniduo kontsert oli siis see, kuhu saime Jazzkaare tasuta pääsmed.
rahvast oli hõredalt, kontsert oli huvitav. no igatahes väga teistmoodi muusika. ma muidugi ei osanud väga midagi oodata, teadlikult olen ma neist varem muusikaliselt kokku puutunud vaid Jürjendaliga (kes pildile ei mahtunud, esireas istumise ja kehva seebika probleem..). kui ma siiani arvasin, et klavessiin on rohkem selline leebe barokktantsu taustapill, siis nüüd tean, et võib ka väga karmi muusikat sellega mängida.

õhtul oli Nordic Sounds ja Eivør and Mikael Blak. ma ei tea, kas see nõuab pikka juttu?
igatahes läksin varakult paviljoni, et head kohad saada. saali lasti alles pool tundi enne kontserti – aga kolmas rida keskel on piisavalt hea ju. laiutasin seal salli ja kampsuniga neid kohti siis kinni hoida, kuni teised ka jõudsid.
muusika noh.. teadagi, eks seda ole ju kuuldud ja kuulatud. kui Teekonna esimesed taktid kõlasid, sosistati mulle kahelt poolt (sõbranna ja poeg), et ‘see on minu lemmik!’. mul jäi üle ainult kaasa noogutada.
Eivøri vokaal on muidugi võimas, nii palju kui minisugune muusikakauge seda hinnata oskab. need Nordic Soundsi palad sobisid talle küll hästi ja tema nendega. või midagi sellist. aga samas tema see osa, mis nad Mikaeliga kahekesi esitasid, ei olnud minu jaoks nii tugev. kohati meenutas Imbrugliat, kohati Suzanne Vegat ning mingitmoodi jäi kaugemaks.
äh, ja jälle, ei mahtunud kõik pildile ära. Blak on väljas ja Kalluste, no täitsa piinlik..

ma ei tea, kontsakingad peab päris ära unustama või? sest see jalg.. on imelik 🙁 aga ma ei taha mingite susssssssidega käia ju ka. oeh. nagu tervist huvitaks, mida ma tahan..

P.S. täiskuu lähenemine annab vägisi märku 😛

pühapäevaõhtune

Posted on by PilleRiin

oeh. nädalavahetusest väsinud 🙂 ei midagi uut, muidugi.
täna oli lausa kaks kontserti, aga hetkel ei jaksa neist kirjutada.

mõtted-mõtted-mõtted.. eile õhtul oli hallollus väga töine. kas… või siis mitte? või ikkagi.. ? .. ehk siiski peaks?
elus ei muutu midagi, kui ise ei muuda.
konservatiivne on turvaline. mitte muuta on turvaline.
aga mida mul peljata?

kollane

Posted on by PilleRiin

need pole küll need lilled, millest ühe Kalevi kommipoe müüja omale sai. laps oli ühte kotti pannud natuke liiga erinevaid komme ja müüja sorteeris need lahkelt kahte osasse vastavalt sellele, kuidas kassast läbi lüüa saab.
lisaks oli seal üks šokolaadikoogipulber kaks ühe hinnaga pakkumises, nii et mu laps lõpetas just oma elu esimese koogiteo.
allahinnatud assortiikomme ei olnud, küll aga šokolaadi tervete metsapähklitega.. seda sai umbes pool kilo ära ostetud 😛 no ja nipet-näpet veel.

A.G.A.N.-is oli üks päris kena kleit, aga ma igaks juhuks ei proovinud. üldiselt on see Rotermanni aatrium üsna surnud koht, pole seal enam eriti ühtegi poodi. juustpood ja veinipood.. no ja äkki midagi veel. juustupood oli paksult rahvast täis, peab mingil teisel hetkel tagasi minema, et maitsta. samas lõunapoolsemaid juuste väga ei olnud – neid, mis hetkel natuke aktuaalsemad oleksid.
omakorda meenub selle peale, et pean mingi mõistliku hinnaga anšooviseaugu leidma..

grill-tšill. väike jala- ja seljavalu samas ei ole hea. aga – hoiabki maa peal. muidu varsti lendaks vist, totter naeratus suul 😛

phähh

Posted on by PilleRiin

ei tohi ikka hommikut alustada halaga. no kui on vasaku jala päev ette nähtud, siis on. ja ei jaksa mina ka seda ümber pöörata kuidagi.

see aeg, kui mul oli vaja õues käia, sadas vihma. aga see on veel väike mure.
see küpsetuspaber, mille ma viimati Maximast haarasin, sest oli vaja; ja mis juustu-tomatiampsakate ja lehttaignaga viisakalt käitus, kleepis end tihedalt pitsapõhja alla ja keeldub sealt lahkumast. no täiesti kohutav. sisuliselt sõime siis pitsakatet, eksole. kraapisime kahvlitega sealt, sest seda paberit ka ei taha süüa ju. võehh!

raamatutellimusest on ikka 10 raamatut puudu. ma ei saa aru, enamus tuli nädal tagasi, kus need ülejäänud siis reisivad küll? kuna tellimus on tuttavatega kamba peale, siis on selline totter seis, et igaühe tellimusest on midagi puudu. tavapost, mul on juba hirmud, et äkki kõik ei jõuagi kohale 🙁
boonusena mu eneserõõmustamise pakike siiski laekus 🙂

no ja Brand New Heavies, mille kontserdi suhtes ma ei suutnud midagi välja mõelda – kuni selgus, et nad tulevad alles kell 23 lavale ehk et lisaks sellele, et keegi kaasa ei kippunud, tähendaks see pikka teed kodu suunas, jala.. oeh. nii et kell 7 läks piletimüük lukku ja nii ongi. natuke kahju.. või täiesti.
aga ju siis pidi nii minema. niuts.

nüüd mõtlen, et peaks trühvleid tegema (ah, mõni teine homme :P) ja sirvin lohutuseks saabunud kokaraamatuid.
vähemalt oli õhtul päike ja see pitsa oli muidu hea ja päris mitmel kontserdil olen käinud (no küll ma selle BNH ka ära näen kunagi) ja kohalejõudnud raamatute üle on hea meel. ja Merule ka suured tänud aitamast!
lapsel on ka hea meel, et ma kodus olen.

raha- ja toiduteemaline sissekanne, peamiselt

Posted on by PilleRiin

käime hommikul kohe ebameeldivamad teemad läbi või midagi? et siis saab nagu paremaks minema hakata?
rents ka, näe, kirjutab, et vingumine on igati kasulik (jään ootama raamatut “W(h)ine like you mean it!”) 🙂

igatahes, jah. asi, mida ma tunnen omal nahal, on see, et on jah toidukaup kallimaks läinud ja see 40% ei üllata ka üldse. pigem on pannud imestama see statistika, mis näitab, et noh, mõne tillukese protsendikese on tõusnud kah.
minu subjektiivne arvamus selle kohta on, et enamike asjade puhul võta kroonihind ja siis viimane number lõpust maha ja saadki eurohinna. ehk et mingi 15ga jagamine-korrutamine ei toimi enam ammu (ma ei mõte kroonides enam ka ammu muidugi ning seega ei aruvta; seda üllatavam on, et osad inimesed, kelle töö hulka kuulub mingi hulk rahadega toimetamist, räägib-mõtlen endiselt kroonides). no ja see tulemus ongi ju sinnasamma 40% ligi, ilma pikemalt arvutamata.
kommunaalidest ja muust ei tasu rääkidagi.

Kui askeetlikult elades saavad kaetud vaid transpordi-, söögi- ja eluasemekulud, on töö vabatahtlik.

ieskalt võetud mõte, nõustun sellega.

aga ma siiani keeldun andmast oma panust Eesti riigi viie rikkama hulka saamiseks läbi oma ärakolimise, eksole. tropp siuke. ma ikkagi eeldaksin, et tegelik programm ei ole see, et mingid mõttetud lihttöölised ja madalama astme spetsialistid kolivad ära ning kohale jäävad ainult rahakeerutajad. mis, nagu juba kunagi öeldud, tõstaks muidugi riigi keskmist palka kenasti ja majandusspetsialistid saavad hõisata, kui hästi meil läheb.

okei, aitab halast. tegelikult on mul tore laps, üsna viisakas elamispind, suhteliselt normaalne tervis ja mingi töö ka. kokkuvõtteks on seda päris palju.
ning, nagu ka kunagi kirjutatud, ma põhimõtteliselt, hoolimata kõikidest raskustest, keeldun end pidamast kehvasti toimetulevaks. selle koha pealt kannan vapralt roosasid prille.

siinkohal pisike meeldetuletus ka, eriti minusugustele: mõtle, mida sa sööd ning ära raiska toitu!
odava kahtlase tooraine asemel osta kallimat ja kvaliteetsemat, aga vähem. mina, igavene rikkur (hoolimata eelnevast halast), ostan sparglit mõne varre kaupa, näiteks. teisalt on mul mingi elementaarne kogus kuivaineid jms kauasäilivaid asju kodus olemas, sügavkülmas on ka alati midagi ootel (sh külmutatud valmistoidud – teadagi, kahele inimesele on jube raske süüa teha, alati on jäägid). ja nendel varudel hoian ma silma peal ning ostan juurde varakult, nii et isegi, kui näiteks riis saab otsa, siis on tatart jms.

ning üks link veel, kena graafika meie võimalusest poes valida. lõppeks läheb raha ikka samade suurtootjate kätte ja hala tootja-turgude-vms väiksusest on nagu on..

nipet-näpet kalapäeva õhtusse

Posted on by PilleRiin

eilse jazzitrammi pildi panin ka Jazzkaare facebooki-lehele ja selle peale pakuti pileteid ühele kontserdile, mis meil muidu küll plaanis ei olnud – aga no võtame plaani! õnneks mahub kenasti ajakavadesse ära.
kuigi tegelikult tahaks veel hoopis muule üritusele minna, ikka sama festivali raames. vaatan, kuidas õnnestub.

mõned asjalikud ja vajalikud asjad on tehtud, mõned vaja veel teha. mõni meeldivam, mõni ebameeldivam. mõnes kohas on sein ees: tunnen, et ei oska, kuigi tahan. mõnda väga ei taha, aga peab.
elu, teadagi, ei ole selles mõttes küll lill, et alati on mõningaid asju, mida peab. küll aga on võimalik mõningaid selliseid asju elimineerida, mitte liiga tihti teha või siis tekitada ‘suhkrutükk’ nende juurde. kõikidega nii lihtsalt küll ei lähe. aga seda parem on pärast olla, kui need asjad ka tehtud saavad.

kaubanduslikku teavet ka.
eile leidsin turult taas need soolakapparid, mis mulle hullult meeldivad (no ikka oluliselt rohkem kui tavapärased marineeritud). neid on vahel kusagil poodides ka (aga ma ei ole ammu näinud), turul on need, mille parim enne on kohe läbi, samas ei ole nendega veel midagi juhtunud. hind on kolm korda odavam, kui poes. vahepeal ei olnud kusagil, nüüd hankisin kohe paar purki. värsked kartulid tulemas ja õlibaasil kartulisalatitesse on need suurepärased.
midagi mõtlesin seoses toidukaubandusega veel.. tuleks siis nüüd meelde!