teisipäev

täna tegin natuke fototööd. vähekene – esimene peale oppi ju.
kummaline kokkusattumus, üks mitte eriti tuttav inimene uuris mult ka fototööde hinda. ütles, et talle on mu pildid muljet jätnud ja julgeb soovitada. kiitus on alati mõnus 🙂

mustikad-mustikad. linnas. nämm.
üldse on hea aeg. salatiaeg. jõuaks ainult nii palju süüa (sest need ei säili kaua ja ühele neid teha ma ometi ei oska ju).

esmaspäevane testike

Your result for The Cultural Identity Test…

The Kaffeeklatsch Savant

69% Traditionalism, 70% Knowledge, 62% Diversity, 37% Contemporary and 33% Untraditionalism!

3854744840228804128.jpeg___1_500_1_2000_7fa54554_.jpg

You Scored 37% Kaffeeklatsch Savant, Congratulations!

Hey there, Modern Thinker! At the forefront of your generation, you possess the uncanny ability to ride the waves of untraditionalism that course through our fickle society and remain at the crest! Ever aware of the changing tides of politics and philosophy, you have your own niche and you stick to it. With a healthy disdain for hypocrisy and pretense, you have the temerity to say so, and are well aware of the unpleasant facts that your contemporaries try to brush under the rug. Perhaps you’re even something of a cynic!

Not into the latest headlines or ‘ground breaking’ news? Don’t really care about that archaeological discovery in Tibet that suggests Cro-Magnon man had twenty five teeth instead of twenty seven? You find other cultures interesting, but you most likely won’t go out of your way to do anything about it. You know where you stand, and that’s the bottom line. Well, you aren’t alone, and you’re actually in some pretty good company. Oscar Wilde, John Simon, Dorothy Parker and George Bernard Shaw were some of the great modern thinkers of their time, and they maintained their positions by steadfastly refusing to succumb to either the preposterous notions of the past or the rambling obsequiousness of trendy and idealistic fads of the day.

Less of an idealist and not so devoted to traditions, there’s a good chance your idea of the world is your own and you don’t necessarily care about what others think you should be thinking. The past? The future? This is the present, and no amount of planning for the future or lamenting the past will change that. So, you probably have a good idea of where you stand and what makes sense. And then again if nothing makes sense, it’s ok, because it probably isn’t that important anyways. Apathy towards current affairs can be a good thing often times. After all, are those vicissitudinous ideas the politicians spout all the time really that meaningful? They really just want your vote, and you aren’t fooled by all the clever talk.

You were scored as a Modern Thinker because you most consistently chose answers relating to contemporary ideas. Concepts like race, tradition, history, and your heritage don’t appear to have all that great an attraction for you, which is just fine, because most of those things don’t seem to affect your day to day life. If you can get along without worrying about the traditional mating headgear of the Papu Papu tribe of Eastern Samoa, then that’s just one less thing to worry about. And if you do care about such things, then you’ve managed to find the perfect blend between contemporary ideas and the enriching intellectualism that is so readily available to questing minds.

Take The Cultural Identity Test at HelloQuizzy

ajatu

tavaliselt ei näe ma Põhja-Eestis kombaine põldudel enne oma sünnipäeva. tavaliselt ka vahetult peale ei näe.
sel aastal nägin.

ent ometi on õhus veel seda lõputut juulit.

neljapäev, endiselt suvi

lugesin ajakirjast, kuidas Margit Hakomaa kirjutas midagi, et tema ei ole raha ori, raha on tema ori. ja et ta teeb asju, mida ta tahab, neid on hea teha.
kes seda viimast ei teaks? ainult mõnigi meeldiv asi eeldab rohkem materiaalseid võimalusi, kui on. kõik ei saa lahutusega miljoneid, et seejärel viia ellu südameläehdasi projekte.
ah, muidugi saab ka odavamalt. aga ma ei taha ka laenule üles ehitada asju.
leidsin selle taustal, et isegi oma väheste võimalustega ei ole ma siiski raha ori, vaid tegelen ka päris palju lihtsalt meeldivate asjadega, või laisklen niisama. mis on, muide, tänapäeva läänemaailmas ka täiesti omaette oskus.
projektid jäävad mingisse teise maailma.

samast ajakirjast lugesin, et eestis on lapsi üksi kasvatavaid emasid kõige rohkem, 7% rahvastikust. nii vähe?

täna käisin pediküüris, maniküüris, OKOs ja juuksuris.

olen juba harjunud sellega, et sinu valikud söögikohtade osas on alati head ja huvitavad.

nupukesi meediast

vahelduseks lähme oma pisikese elu juurest mujale ka.
näiteks eile ilmus selline “tore” uudis, et on avatud veebileht, kus teavitatakse piletikontrollide asukohti.
ma olen ennegi rääkinud, mu meelest on piletita sõit iseenda tagant varastamine. aga nagu näha, on see paljude jaoks ikka põhimõtte küsimus. sellise lehe loomine võtab mõnevõrra aega (seal on mingi programmeerimine ka taga olnud) ja domeen ka mõnevõrra raha (okei, kui on oma server köögilaua all, siis domeen ise pole kallis; aga virtuaalserveritel on siiski kuumaksud). äkki kasutaks seda aega ja raha nt selleks, et teha tööd ja osta omale pilet? sest siis, kui regulaarselt piletiga sõita, muutub võib-olla meie ühistransa olukord ka paremaks. kui pilet osta taskusse vaid trahvihirmust, ei muutu midagi. aga nagu näha, siis osadele kodanikele mõjubki ainult hirm ning igasugune loogiline käitumine unustatakse ära. ehk siis näiteks see, miks tegelikult on pilet vajalik. ja see vastus ei ole, et kontrollidele näitamiseks.

täna jäi silma hoopis nupuke selle kohta, et eestlased on usinad telefonioperaatoreid vahetama. tegelikult ka eilne nupuke, aga ma nägin täna.
ja ei imesta üldse, sest viimasel ajal on omalgi vahel tunne, et kasulikum on olla operaatoreid pidevalt vahetav klient kui truult ühe teenusepakkuja küljes rippuda.
viimati oli see tunne, kui mu mobiiliteenusepakkuja reklaamis, et perepaketiga saab kaasa üsna viisaka uue telefoni tasuta. hakkasin uurima teemat ja muidugi olid juures konksud (no ma tean muidugi ammu, et tasuta lõunaid ei ole olemas): too üks number meile sinna paketti üle ja siis saad aparaadi. mõhh. mul on kaks numbrit teie võrgus, üks 10+ aastat ja teine 2 aastat (okei, kaks numbrit ei ole muidugi palju, aga siiski!) ja mulle eelistatakse suvalist ülejooksikut? suhtlesin klienditeendindusega ka sel teemal ja mulle soovitati teha paketivahetus, millega saanuks ka kaasa mingi uue telefoni tasuta – ainult et muidugi kehvema mudeli, kui see, mis perepaketis oli.
muidugi lõin käega ega vahetanud midagi, telefon töötab veel küll ka täiesti. lihtsalt tundus mõnus ja sobiv pakkumine, millest ilma jäin, kuna ma olen lojaalne.
ja no liiga liiga laisk olen ka, et joosta siia-sinna. ning leian endiselt, et mitteüks telekommunikatsioonifirma eestis ei oska oma püsiklienti hinnata, vaid koorib teda, kuidas jaksab.
ehk ei midagi uut.

vaba päev ei ole puhkamiseks

igasuguste vanakraamiäride juures meeldib mulle just see, et iial ei tea, mida leida võib.
samas on see ka ilmselt põhjus, miks paljudele need ei meeldi. sest otsitakse midagi konkreetset. ma kunagi otsisin ka, aga siis sain aru, et niimoodi see asi ei tööta. tuleb olla lihtsalt avatud võimalusele, et leiad midagi. või kui ei leiagi, pole ju ka hullu. alati ei peagi ju – jäin just mõtlema, et väga kohutav, kui absoluutselt iga kord sellisest kohast midagi koju tooks.

ma võtsin seekord selle kirsihoidise retsepti, kus oli ausalt kirjas, et autor üle kolme naela kirsse korraga puhastada ei viitsi (mul on umbes topelt) ning et puhastamise ajaks peaks midagi punast selga panema 🙂
kooki tahaks ka teha, aga ma ei oska nii väikest teha, et ma üksi ära süüa suudaksin.
ja nagunii sisustub aeg kuidagi sujuvalt ära.

kuu aega suve

sisuliselt on kuu aega suve veel jäänud, kuigi kalendri järgi rohkemgi. mõned tuttavad juba küll ohkavad, et sügis käes – aga ma ei tea, mu meelest on ikka veel täitsa suvi. sest pole parata, suve teise poolde kuulub küpsemine. ja sinna pole ka midagi parata, et selline hea suvi on olnud, et paljud asjad on varem küpsed, kui tavapäraselt.
vihm käib suve juurde.

nagu laupäeval.
mul oli auto kasutada ja soov lapsega kusagile sõitma minna.
aga Põhja-Eesti oli vihmane ja ühepäevast lõunasõitu ei hakanud ka ette võtma. selle asemel läksime itta ja maandusime Rakvere veekeskuses, kus veetsime mõnusad kaks ja pool tundi.
tore on see, et laps on mõnusalt iseseisev ja toimetab omaette ringi, mitte et ma pean tal julgestuseks kaasas olema. eks aastaid harrastaja tasemel ujumistrenni on kaasa aidanud, just veekeskuse koha pealt. nii sain ma peamiselt üsna tegevusetult vees lebotada (vesi on närvidele ja lihastele hea ju) ning saunades istutud. peab küll ütlema, et mu lemmik soola-aurusaun oli sellisel moel kadunud, nagu see enne oli. on jah soolasaun auruga, aga see on tavalisem variant, et hõõrud end soolaga ja oled aurusaunas (mis on siiski parem kui ilma auruta soolasaunad). varem oli see, kus lasti soolast auru ja see oli mu absoluutne lemmik. nojah, nagu ikka – ma tarbin tihtipeale asju, mida massid ilmselt ei tarbi (ah et kust ma seda võtan? sest kui ma leian mõne mõnusa toote, siis raudselt poole aasta pärast seda enam pole müügil, ilmselgelt keegi peale minu ei tarbi, eksole).
igatahes vihmase ilmaga oli see väga asjalik päevasisustus.
pärast tegin veel ringi ja käisin Vaala keskuses, sest seal on Apelsini-nimeline kodutarvete pood, mis mulle ülimalt meeldib. ma isegi ei tea miks, ma arvan, et sealsed kauba on mujal ka olemas. või siis mitte, ma ei tea. nagu ikka, ei ostnud ma sealt midagi – mul pole neid asju juurde vaja; küll aga meelsasti vahetaks mõned välja.

eile käisime kaesime suviselt keeva Tuhala nõiakaevu üle.
selge see, et ma olen seal enamasti suurema veega käinud, aga selline suvine kaevuke oli ka tore. rahvast, nagu ikka, saalis seal ringi küll. samas vaid veidi eemal olevate ämma- ja äiaaugu ning virulase koopa juures oli üsna tühi. nojah, mis seal ikka vaadata, vesi ju 😛
pärast sai lohet ka natuke tuulutatud. leidsin siiski, et seal tuleb teha mõnigi äkilisem liigutus ja selja pärast lennutasin seega vähem, kui isu oleks olnud. aga mõnus oli ikkagi.

mailile ja mujale tuleb erinevate firmade pakkumisi mulle sünnipäevanädalaks. tore, et neid ettevõtteid lisandub, kes oskavad ka klientidelt kogutud andmetega midagi teha ja näiteks pakuvad sünnipäeva paiku soodustusi. isegi mõistes, et selle taga on automaatika ja need soodustused on tihti üsna sümboolsed, jätab see siiski meeldiva mulje.

viimane aeg kirsse hankida ja sisse teha.