ma olen viimastel päevadel peamiselt koristanud. tähendab, mitte selles tolmu ärapühkimise mõttes, vaid pigem sorteerinud ja ümber paigutanud. asju. mida on ilmselgelt liiga palju ja osa on seega ka prügikasti või vanakraamipoodi paigutunud.
aga see tööpõld on veel lai. täna näiteks tunnen täiega, et olen üle pingutanud. selga annab tunda. kuigi, ma peaksin selja järgi vist üldse pikemalt puhkama mingi aja.
nii et täna siis ei tee suurt midagi. turul käisin ja seega tahab kala tegemist; sorteerin lapse kunstiteoseid alates lasteaiast ja üritan need ära paigutada; lilled pean homseks hankima ja ühe tiramisu keeran ka kokku.
mis meenutab mulle ühte tuttavat, kes oma meelest ei tee ka kunagi midagi, aga ometi sebib nagu kogu aeg midagi toimetada. kui nüüd veel mõelda, siis on neid mitmeid.
aga mina ju ei ole ometi selline, sest ma hetkel just lebangi täiesti niisama voodil. isegi ei koo ega heegelda – aga raamatu võtan küll ligi vist.