eelmise postituse peale ütles mitu tuttavat, et selliseid pilte ei tohi üles panna. nad ei olnud veel õhtust söönud 🙂
lohutan siinkohal endiselt, et see ei maitsenud üldse nii nagu oleks pidanud. sibulat oli ka vähem – sest ma ei tea, äkki on mu aknalaual ikka liiga palav, et sibul ei kasva? päev otsa päikest läbi topeltklaasi.. hmm..
aga homme, homme tuleb üks karm päev. ma tean, mis kell ja kus ma alustan, kuid ei tea, mis kell ja kus ma lõpetan. vähemalt saab selle eest täpselt sellist asu, nagu ma julgesin küsida. mida küll ei ole väga palju, arvestades pärast materjali läbitöötamisele kulunud aega, aga siiski piisavalt.
kui väsinud ma kojujõudmishetkel olen, ei kujuta ette.
ning ma ei tohi unustada oma tablette ometi. sest kuigi liikudes ja püsti on suhteliselt parem, võib see valu ikka ootamatult rünnata.
peabki mõtlema voodissepugemisele. nagunii vähkren vahepeal jälle valu küüsis ja mõistlik oleks üritada end maksimaalselt välja puhata.
ausalt, oleks selliseid otsi rohkem. ma võin kord-paar kuus end ribadeks tõmmata küll, kui muul ajal vabamalt hingata saan..
