hommik algas Carnikava silmupäevadega. siis oli veel üsna kena ilm, kuigi muru oli öisest sajust märg.
nagu ikka: laat, silmud, kava. lastele sätiti 11 paiku atraktsioone alles üles. ja kui need üles said, oli mõnel lapsel suhkruvatt näpus ja nii jäid batuudid jms vahele. sest plaan oli minna ka Riia päevadele.
saatsime kohapealt ostetud träni meesterahvaga koju tagasi ja ise põrutasime rongiga Riiga.
esimene vihmane Riiaskäik mul, ausalt kohe. sellist vihma pole eelnevalt küll kohanud.
igatahes, kui rongilt maha saime, tiirutas jõe kohal lennuk ja tegi trikke. nägime hommikuse esitluse lõppu.
vanalinn oli rahvast ropult täis. eelmine aasta jäi mul laupäevane üritus vahele, aga enne seda pole mdiagi nii hullu olnud. vanaautode näitusest väisasime vaid nurka, sest lihtsalt ei suutnud trügida. täiesti hull oli.
kui suundusime Rohelise tänava poole, et alustada kaugemalt, hakkas sadama. vahepealse kohvikupeatuse ajal tundus, et läks üle, aga kui kohale jõudsime, sadas üsna kõvasti ja seal nurgas juba korjati asju kokku.
seega tagasi keskele poole.
Esplanaadil ja seal kandis oli mingi suurem laat. nagu ikka nende asjadega: algul on huvitav, aga siis hakkavad asjad korduma ja lõpuks väga ei viitsigi.
pererahvas põrutas koju tagasi, lapsed pooltõbised. meie RMga jäime veel linna peale. ehk siis veel vanalinna, hullult väsinud jalad, mingi tabamatu lennushow (me ei olnud jõe ääres, küll aga näaoga õiges suunas ja nägime madalalt möödakihuitavaid lennukeid – ja kõik! see ei saanud ju olla mingi 3 minuti üritus?), veel tüütut ootamist, kuni lõpuks tulid jälle trikilendurid.
et siis saime neid ka lähemalt näha. noh – tõesti, seal nad olidki lähemal, lennatest vahepeal ikka päris madalal jõe kohal.
nende pildistamine oli muidugi üsna mõttetu :P, nii et seebikaga sai mõni videolõiguke ka tehtud.
rong, Carnikava.
isegi kirjutada väga ei jaksa (seda on ju aru ka saada?).
