mulle meeldib autoga sõita ja ka pikad maad pole üldiselt problemaatilised.
aga eile juhtus asjaolude kokkusattumisel see, et ma olin päev otsa väga väsinud ja unine. ringi liikudes tõmbas natuke erksamaks, aga pool tundi autoga sõita oli juba päris karm. mul oli vaja sõita tunde.
Läti poolel oleks tahtnud mõned tuulutamis-sirutamispeatused teha, aga laps jäi pea kohe tukkuma ja nii jäid need ära. Eesti poolel said mõned tehtud.
kusagil Pärnust siinpool oli tee ääres silt, et müüakse tomateid ja mõnesaja meetri pärast oligi lauake. sõitsin mööda ja umbes viie kilomeetri pärast jõudis pärale, et oleks võinud ju ometi osta kodutomateid. aga jah, eksole, tagasi enam ka ei läinud.
ja koju me kenasti lõpuks jõudsime ka.
kuigi ausalt, väsimus on siiani sees, kummalisel kombel.