lihtsalt et pool p2eva on ees, siit 5,5. aga ma pole kindel, kas ma 6htul j6uan kirjutama, nii panen p2eva esimese (ysna laisa) poole siia kirja.
hommikus88gile l2ksime Good 2 Go tacosse, mis on selline pisike letike yhes ‘rohelises’ bensujaamas, kus on ka v2ike 8kopoeke. Tacokohal kodukat polegi, info ongi twitteris ja feissbuukis. menyy muutub iga p2ev, s6ltuvalt sellest, mis toorainet nad saavad. st k6ik ei ole mahe, aga on kohalik ikkagi. ehk selline tore kontseptsioon, mis mulle v2ga istub.
Frank igatahes leidis, et p2ris head tacod on ja arvas, et sinna v6ib teinekordki minna.
see ei ole neist yldse kaugel, aga ma saan aru kyll, arvestades siinset toidukohtade arvu, v6ib (eriti kuna tegu on pea olematu suurusega s88gikaga) igasuguse jama otsa sattuda.
hea oli see, et kuna me tacod l2ksid kogemata vahetusse, 6nnestus tal syya ysna mitu tykki bataati 2ra, enne kui aru sai, millega tegu ja et ta muidu seda ei s88 😛
see koht oli yks minu v2hese kodut88 osa muide 🙂
edasi j2tkasime samal lainel ehk kylastasime kahte 8komarketit. no neid ei saa nimetada poodides, suurem oli nii umbes haabersti rimi m88tu – ja ainult toidukaupa t2is.
esimesena l2ksimegi sinna ysna lyhidalt avatud olnud Park Lane WholeFoods Marketisse. selline suur, valge, kena pood t2is kohalikku ja mahedat. mitte kyll 100%, aga suures osas. valik oli ikka v2ga lai ning h6lmas ka kulinaariat, kooke, noh.. midaiganes sa toidupoest osta tahaks (ja seda ka, mida keskmine eestlane tahta ei oskagi). ameeriklaste lemmikud kylmutatu dpitsad (mahedad) olid muidugi olemas; samas aga ka lihtsalt valmis pitsa: v6ta kile pealt ja topi ahju!
yhes6naga, oleks raha ja v6imalusi ja vajadusi, siis ma oleksin seal ostuorgia teinud. aga mida ma maitsen, kui koju tuua saab ainult pisku ja p2rast j2rgi saatmine maksab jubedalt palju.
(jah, ma leidsin koha, kust saab USAst toitu tellida eestisse ka!)
yldse mitte kaugel on aga vanem pood, Dallas Central Market. see oli pisem ja h2maram selline, kuid valikuga ei j22nud alla midagi. ilmselt natuke v2hem kaupa oli, sest pinda oli v2hem. aga muidu ikkagi selline tihkelt mahedat-kohalikku t2is pood.
sealt ostsin ka t2naseks salatimaterjali.
mind paneb h2mmastama, kui v2he ma olen siiani v2rsket salatit toidu k2rval siin n2inud. eks see s6ltub kohast ka, aga minu kogemuse j2rgi on salat pigem erand kui reegel. ja neil kodus ka, keraamilised juurikad on kausis, aga muidu on m6ni yksik puuvili ja k6ik. ometi ei maksa need siin suurt midagi.
kuna minu hing (ja ihu) ihkab rohkemat kui tortillad ja oad ja riis, siis teen ise salati 🙂
toidust veel r22kides: viimastel p2evadel olen siiski hakanud t2hele panema ka pakse inimesi. selliseid t6eliselt suuri. ma ei ytleks, et neid on siin kohutavalt palju, aga neid ikka on ja m6ne puhul ei usuksi, et nii paks saab olla.
ma m6tlesin natuke selle s88giteema yle ka ja t6esti: tortillad, oad, riis.. sysivesikut suurel hulgal. ning see dieetkoka ei p22sta selle juures ju!
t2na 6htuks on yhe j2rve 22res mingi kontsert plaanis.
Päev: 3. juuni 2010
dallas, p2ev 5
hoiatan kohe, see on mingi jube pikk lugu, mis siit tuleb. ma ei saa ise ka aru, kuidas see nii pikaks l2ks.
kuigi p2rastl6unati on mul ikka veel uni, olen ma siiski vist enam-v2hem sisse elanud, t2na 88sel magasin nagu nott ja 2rkasin 9 ringis.
v2ikese nuputamise peale l2ksime taaskord Rosi’sse hommikust s88ma. seekord olin tagasihoidlikum ja v6tsin koduselt kaks praemuna peekoniga. see oli m6nusalt s88dav kogus. r8stsaia oli ka k6rvale ja kuna tasuta moos on ka laual, siis viimane tykk r8stikat l2ks magusroaks.
mis on koht, kuhu peab Dallasesse tulnud turistis viima? muidugi Southfork Ranch.
ma ise ei olnud kunagi seriaali eriline f2nn, nii et mingit tundepuhangut see minus esile ei kutsunud. aga v2hemalt pole seda, et olen Dallases k2inud ja nii olulise asja vaatama j2tnud.
mingile tuurile vms me ei l2inud, niisama jalutasime paar sammu ja tegime pilt.
kell oli t2itsa poisike veel k6ige selle peale ja tagasi majja veel ei kiskunud (st, mitte et selle kuumaga 6ues tahaks olla; aga ma ei tulnud siia ju ka tunde majas veetma). Frank uuris natuke netis ringi ja asusime teele p6hjapoole, m88da riiklikku teed nr 75 🙂
tykk aega oli see asi ikka v2ga linnane: lai tee (2-3 rada m6lemas suunas), millest v2ljapool on m6lemal pool kitsam tee (aeglane, et kiirteelt kohalikele teedele saada) ja nende k6rval siis igausugused 2rid, kaubakeskustest ja bensiinijaamadest rehviparanduste ja eraisikutele yyritavate laopindadeni.
yle-, maha- j apeales6idud muutusid pikapeale mingitest imekeerulistest t2itsa tavalisteks ja pideva 2rit2nava asemel hakkas ymbruses rohkem loodust olema.
ma peaksin mainima, et see Texase piirkond on oma yldpildid v2ga kodune, lihtsalt ajaliselt paigutaks pigem juulisse, kui k6ik on luitunum. aga on puud ja rohttaimed ja natuke kynkaid ja puha. nii m6inigi tuttav lehtpuu on ka esindatud, kui l2hemalt vaadata; aga kaugemalt on lihtsalt selline kena roheline kant. ei mingit lagedat pook6rbe ja laussiledat maastikku.
veidi yle 50 miili s6itu ja hopsti, korraga olime tammil!
paremal pool m6llas j6gi, aga vasakul oli j2rv, suur selline. Texoma paisj2rv. t2iesti uskumatu vaatepilt. kus on see kuiv poolk6rbene kauboitexas, ah, ma kysin?
siinkohal veidi siinsetest veekogudest. neid on siin rohkem, kui pealiskaudselt arvata v6iks. Dallas ise juba asub ju Trinity j6e kallastel (mitte et seda j6ge siin v2ga tajuda oleks).
j2rvi on ka ymbruskonnas p2ris palju, kui kaardilt vaadata.
aga.
suurem osa neist ongi tegelikult inimtekkelised ehk paisj2rved.
nende 22res on p2ris palju puhkealasid ja paadis6itjaid-ujujaid olen siin n2inud juba kyll, peamiselt Ray Hubbardi j2rve 22res, farmi saab sealtkaudu 😛
Texacoma j2rv ja Red river on siinkohal Texase ja Oklahoma piiril, nii et ma k2isin 2ra ka Oklahomas. piir l2heb tegelikult risti yle tammi, aga osariikide sildid on tammide otstes.
j6e 22res tegime peatuse nii Oklahoma kui texase pool ning ma k2isin varbaidpidi vees 2ra ka. t2itsa kahju, et ujukaid kaasas ei olnud, muidu oleks yleni vees 2ra k2inud.
Texase poolel, kus on tammi opereerimine ja hydroleketrikaam, oli hulk tyype kalastamas. sellise palavaga seal passida.. brr!
tammist allpool ehk j6e pool on m6lemal kaldal suured hoiatussildid v2ljas, et kui signaal hakkab, tuleb kaugemale hoida, sest siis t6stetakse tammi v2ravaid yles ja veetase v6ib j2rsult t6usta.
aga visuaali j2rgi polnud neid v2ravaid ammu t6stetud kyll 😛
paisj2rve 22res k2isime Texase poolel, yhtlasi kylastasime Eisenhower State Parki. State Park on umbes nagu rahvuspark, aga kohalikul, mitte yleriiklikul tasandil.
see konkreetne park oli t2is telkimis- ja grillimiskohti, natuke oli loodusmatka rada ka ja jahtklubi ning kalastamine kuulusid ka sealsete tegevuste hulka.
alkoholi seal tarbida ei tohi, jahti pidada ka mitte ning lemmikloomi ei tohi ka lahtiselt seal v2lja lasta.
h2mmastav oli see, et minu meelest oli seal kohati tegu paekiviga v6i millegi v2ga analoogsega.
tagasiteel tegime peatuse mingises s88gikohas, noh, kiirs88k, et v6tta juua ja kerge n2ks. otsustasime m6lemad limonaadi kasuks – mis aga osutus j2lemagusaks asjaks. Frank oli ikka ilgelt pettunud ja ytles, et see pole mingi limonaad. nojah, ma olin n6us, see oli siirupivesi, kuhu oli lisatud kenasti kollast v2rvi ja veidi sidrunhapet.
aga kuna ilge janu oli, siis pressisin oma v2ikese joogi sisse ja noh, j22 oli oluline.
kananuggetitel ei olnud v2ga viga 6nneks.
tagasiteel saime m6ned vihmapiisad tuuleklaasile (kui tibi kaasas ei ole, siis me liigume siin muide mingi kahekohalise Mazda-kupeega – aga katus all, sest nii on jahedam :P) ja 6ige natuke ummikut ka
siis aga algas tee see osa, kus yks rida (high-occupancy vehicle lane) on eraldatud neile (kuni tonnistele) autodele, milles on v2hemalt 2 s6itjat, ning seda m88da oli p2ris k2be s6ita.
muide, kui eestis k6ik armastavad r22kida, kui heas olukorras teed on mujal maailmas, siis no t6es6na! ma n2gin ikka v2ga koledat kiirteed t2na, meie suvaline maantee paneb ikka pikalt 2ra. risti yle tee on lapitud ja paigatud, kohati tegime p2ris vahvaid hyppeid 😛
keskmine kiirus oli ca 65-70 miili tunnis (p2eval, 88sel on m6nelgi poole v2iksem), kuid ega ma ei saa 8elda, et me sellest kogu aeg kinni pidasime.
p2rsatl6unal, nagu 8eldud, oli j2lle j6le unekas.
6htut k2isime s88mas mingis kohalikus (muidugi Mehhiko-stiilis) kohas. mh, seal oli ligi 300 istekohta ja ikka kerge saba ukse taga. samas selline kohtade arv t2heldab ka seda, et keegi pidevalt l6petab s88mist ja nii ootasime vaid ca 5 minutit.
6htu eri oli juustu-enchillada (2tk, + riis, + valikkaste, ma v6tsin tshilli).
muide, kui meil tuuakse lauda leib-sai, siis siin tuuakse maisitshipsid ja salsa ja j22vesi 🙂 ja natuke hiljem tortillad ka. see on see osa, mille eest eraldi raha ei kysita.
aga seekord ma pettusin toidus. esimene asi on oad, mida nad siin iga aja juurde panevad ja ma ei tea, see on vist mingi restoranidele myydav konserv, mis sisaldab Eriti Halle ubasid Eriti Hallis soustis. nad ie n2e vaeva ka, et seda kuidagi paremaks ja ilusamaks muuta. keskmine eestis myygil olev uba tomatikastmes ei n2e iial selline v2lja. ega maitse ka nii. ja k6ik need korrad, mil ma siin olen neid ube saanud (erinevates s88gikohtades), on t2pselt sama asi.
enchilladad olid ysna maitsetud ja chilli polnud ka mingi korralik chilli.
aga noh, odav 6htu eri..
margarita oli kyll okei 🙂
siinkohal meenus mulle see, et hommikul kohtasin naabritydrukut, ta oli kusagil 2ra. no ja siis tuli juttu, te mida teha ja kysis kohe, et kas ma shoppingul olen k2inud, Gallerias? noogutasin, et jah, jalutasin sealt l2bi.
no ja siis tibi r22kis, kuidas tema mingi saksa p2ritolu s6bra vanemad tulid Dallasesse umbes tyhjade kohvritega ja siis muudkui shoppasid ja shoppasid ja muudkui oigasid, kui suurep2rane k6ik on ja l2ksid 2ra topeltarvu kohvritega.
ahah.
eks see ole kah v6imalus reisida muidugi..
ja nyyd olen ma seda juttu ligi tund aega kirjutanud, aitab ka.
huvitav, kas keegi yldse viitsis l6puni lugeda? 🙂