mulle natuke kohe meeldis see, kui T.P. ütles, et võta meest kui lemmiklooma, siis suhe toimib. päris nii muidugi vist ei saa.
teisalt muidugi, äkki võiks mees võtta mind kui lemmiklooma, vähemalt kohati? no umbes nagu mu kass on. et ma sügan ja paitan teda, kui ta tahab ja tema tuleb minu juurde kui tahab ja kui ei taha, siis ei tule. saab süüa ja magada ja vaid seepärast, et on lihtsalt armas ja ilus, eksole.
aga pikapeale hakkaks niimoodi igav ka. tunnen ennast piisavalt.
kuid vahel, jah, miks mitte..
peaks hoopis hispaania keele ära õppima.
ja selg valutab üle tüki aja päris hullult.