ma ei mäleta ammu nii hullult vihmast sügist. kus muudkui sajab ja sajab ja nina ei taha õue pista. kas see ongi nii või on see mingi minu mälu probleem?
ma endiselt ainult magaks-magaks-magaks.
paar päeva olen jälle magistriõpingute teemat peas keerutanud. sest veel saaksin minna.
aga siis mõtlen, et mis ma selle paberiga peale hakkan, rahale, ajakulule, oma närvidele.. ja vist ikka loobun.
tegelen pigem iseendaga, nagu sõber soovitas. otsin asju, mida mina tahan.
aga kõigepealt puhkan. ma ei tea, kui kaua see võtab.
Aasta: 2009
***
“nad ei luba kuud ega tähti ega kätel kandmist. nad ütlevad lihtsalt, et suudlevad su pisarad ära.
nad unustavad ütlemata, et ainult siis, kui see neile sobib. ja kui need pisarad ei ole nende pärast.”
internetist
horoskoope tänaseks
Don’t waste your time in surroundings you don’t enjoy, or even in the company of those you don’t consider kindred spirits. You need to be in an atmosphere that’s conducive to comfort and security. Find it, and get there posthaste.
Anything more stressful or taxing than napping won’t appeal to you, so why force yourself? Call in, take the day off and spoil yourself. Apparently, you need it.
ikka see lugemine-kirjutamine
minu laps, kelle lugemisoskuse üle ma ahastan, teatas mulle ühel päeval oma ettelugemise peale, et tema loeb nende klassis hästi ja ei pea väga mitu korda üle lugema. et mõned saavad lugemise eest lausa neli-miinuseid. nojah.
tema kirjaoskus on ikka just nii nagu on ja paneb mind kahe käega pead hoidma vahel. pikki häälikuid nagu ei olekski, nõrk ja tugev on nõrkadele, j on ka nõrkadele vist 😛 aga minu pidevate parandamiste peale siiski mõni asi on veidi parananenud. siiski kardan ma seda päeva, kui nad koolis esimese etteütluse teevad.
lõpuks on siis neil ka e-kool. see oli vist küll Tallinna viimaseid koole, kus seda ei olnud. vähemalt sain oma lapse viied kokku lugeda.
aga muidu, ausõna, keriks talveunne hea meelega.
sõnad
kui ma lugesin, et üks suhte hoidmise nippe on see, et teisele tuleb positiivset öelda ja väljendada, mitte ainult halba, siis see ei üllatanud mind.
aga vahel ei ole igasuguste asjade teadmisest kasu. sest mingitel põhjustel need ei toimi. kas ei ütle üks või ei ütle teine või ei tule lihtsalt see kuidagi välja ja nii ongi. või ei võeta neid sõnumeid lihtsalt vastu.
ma olen ise nende asjadega mitut pidi valesti teinud.
ja tasakaal, mis vahel on täiesti olemas, on sellistel õhtutel jälle täiesti uppis.
ning ma tean, et see sõltub ainult minust.
läbi Narva kohviku
täna hommikul ei olnudki kilupirukat. ma ei küsinud ka, kas need on mingi regulaarsusega või mis. eks siis kunagi vaatan jälle.
see-eest olid kohupiimakorbid lausa soojad.
üleüldse saiakesed täidavad kohtuvalt. hea, et ma neid väga tihti ei tahagi.
imeline Eesti Post
Eesti Posti teemadel on päris korduvalt kirjutanud Maaraja perenaine.
linnas on siiani asi parem olnud. kuni korraga suvel algul sain esimese kutse, mis ajas mind koduse postkontori asemel Toompuiesteele. käisin seal ära, kuigi ei arva, et sinna minek kuigi mugav on ning paar päeva hiljem siis ilmus siin-seal mingi info ka, et ümbekorraldused ja puha. veidi hiljem seegi info, et saab tellida kodukoha postkontorisse ka paki ja isegi koju.
paar korda käisin veel Toompuiesteel ära, aga kuna see jääb mu igapäevamarsruutidest hullult kõrvale, otsustasin paar nädalat tagasi paki siiski lähemale tellida.
kutsel olid mailid ja telefoninumbrid, aga mulle tundus loogiline ikkagi minna Eesti Posti kodulehele ka. no et võiks ju seal olla ka mingi info ja miks mitte lausa spetsiaalne vorm sellise asja jaoks. aga ei leidnud mina ei üht ega teist. kusjuures info kindlasti on – aga kus, ei tea.
saatsin siis maili, kus palusin kõik mulle saabuvad saadetised elukohajärgsesse kontorisse saata. mõtlesin, et ongi nii lihtne.
aga ei ole.
iga saadetise kohta tuleb eraldi teatada. neile vist meeldib maile saada?
nojah, võrreldes Maaraja olukorraga on mul ju tegelikult mõttetu probleem. aga ikkagi on see kummaline. nagunii on kõik need pakid ja kutsed arvutis ju (väljatrükitud kutse), kas on raske panna minu nime ja aadressi juurde märge, et kohe edasi saata (nad ise nimetavad seda järele saatmiseks). aga jah, jälle palju nõutud.
eks ma siis mailin neile muudkui 🙂
vihm
vihm ja tuul ja hall sügis.
selline, kus nina õue pista ei taha üldse. või kui, siis üleni veekindlalt sissemässituna.
õnneks ma ei peagi.
riiulis on pulmakutse. kord üle pika aja, kus ma saan kutse külalisena.
edasi keeran ma oma mõttekraanid kinni.