veidi üle 30 tunni ja ongi see aasta jälle läbi. aeg teeb oma ringe, saabub uus, jõuan ära harjuda uue numbriga, kui tuleb jälle uus.
ma olin umbes 24 tundi väljas oma igapäevasest elust. füüsiliselt küll lähedal, aga muidu nii kaugel.
ma ei tegelenud otseselt mõtlemisega olnud aastale. ma pigem tundsin end lihtsalt hästi. lugesin ja mõnulesin. aeg iseendale.
kuid isegi ilma sellele mõtlemata on aastale ikkagi kuidagi tagasi vaadatud.
mõned olulisemad järeldused 2009ndast:
- ma ei tea, kus asuvad minu piirid. väga mitmes mõttes.
- mõttel ja eriti tahtel on väga tugev jõud, kuid ometi ei saa selle abil kõike. saab ainult seda, mis on iseendas.
- teisi aidates aitan ma eelkõige iseennast – ehk ma aitan teisi egoistlikel põhjustel.
- väljastpoolt tulev võib minna mulle rohkem hinge, kui ma tahaksin.
- uksed minevikust on alati natuke lahti.
ja üldse mitte uue avastusena tõestas end ka sel aastal minu jaoks korduvalt vanasõna: kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
ning muidugi, mul ei vea küll ei kaardimängus ega armastuses, aga mul on fantastilised sõbrad ja tuttavad. kummardus teie ees 🙂
ja kuna täna pole veel aasta viimane õhtu, siis pakun siinkohal Dry Martini, mitte ampuse.
