homme on RM-il koolis pidu ja nagu ikka, peaks lisaks lastele ka õpetajat meeles pidama.
väikese klassi probleem on see, et suurt kinki ei saa teha. pole ju mõtet end segaseks ka maksta. nii pakkusin välja, et teen ise ühe märkmiku.
noh, kui ma arvestan kulud kokku, siis see raha, mis õpetaja kingiks oli ja kinkekaartidest üle jäi, ei kata muidugi kõike (isegi, kui ma oma aega ei arvesta), aga tühja kah.
see oli veidi raskem nikerdamine, sest riie + jämedam pael oli keerulisem kombinatsioon kui nt nõelaga läbi paberi vehkida (mis on mu kõige esimene jaapani köite kogemus muidugi).
ja noh, kuna minu täpsuse ja korralikkusega on nagu on, siis ei ole ka tulemuse lehed (10 ruudulise vihiku jagu :P) kõik perfektselt kohakuti. jälle, paksem asi ja keerulisem teostus minusuguse algaja jaoks.
aga olgu.
teksariie on seekord mitte seepärast, et ma muud ei suudaks välja mõelda, vaid puhtpraktiliselt – pike lootus, et ehk õpetaja tassib seda märkmikku igapäevaselt kaasas.
Päev: 21. detsember 2009
päeva tükke
mingi siuke harv päev juhtub olema, kus on tunne, et autot oleks vaja natuke.
aga kuna ei ole ja taksoraha ka mitte, siis saame hakkama olemasolevate võimaluste piires.
as usually.
(ma tahaksin koju teleporteeruda, aga ei oska. ja nagunii pean kusagile veel läbi liikuma. brrr, mul ei ole vist jälle päris hästi ilmastikku sobivad riided, sest hommikul ei tuisanud ju!)
ja see peavalu..