ma ei saa ikka aru, kas mul on koguaeg üks haigusevimm sees või on erinevad või mis.
aga ma ei imesta, et ma selline pooltõbine pikemat aega olen. ma tean neid põhjuseid hästi. ning hetkel ei püüagi midagi likvideerida.
lihtsalt teen teed, söön küslat ja püüan olla.
RM tõi täna koolist sõbra kaasa, eelnevalt küsimata. enne on alati ikka küsinud. kui nad nüüd kenasti vaikselt püsivad, on kena. kui mitte, siis ei ole kena.
eks pärast tuletan meelde, et peaks enne ikka minult ka küsima.
poisid on praegu teises toas, sõber tegi natuke kõvemat häält, mu oma sosistas talle ‘ole tasem!’ 😛
ja üldse on tunne selline, et suunaks lapse täna ise trenni. ta ju oskaks minna küll.
aga teisalt saan ma aru, et ta ei taha.
ah, vaatab, kui elus ma selleks ajaks just olen.