niisiis.
ma olen juba tükimat aega kibelenud NOPi caesari salati järele. sest see on üks jube hea suutäis. kuna ma pole tegelikult caesaride spets, siis ma ei väida, et see on kõige autentsem, see on lihtsalt mulle kõige suupärasem proovitutest olnud.
täna lõi mul pähe, et ajaliselt olekski mul nüüd võimalus sinna minna.
muidugi aknast välja vaatamine seda mõtet ei soosinud. eriti arvestades veel seda, et miskipärast olin ma täna otsustanud mõnevõrra lühema seeliku kasuks, kui mu tavalised. nii et saapaääre ja seeliku vahel oli natuke ainult sukkpükstega kaetud pinda.
aga õue minnes ei olnudki kohe väga külm ja marssisin NOPi kohale. omal jalul, sest töölt on see sinna ilmselt kõige kiirem võimalus jõuda.
et siis leida, et uues menüüs polegi caesari salatit.
eksole, internett on ju nõrkadele ja pole ju vaja üle kontrollida, kas on või pole? milleks need menüüd ikka netti pannakse..
noh, kuna ma juba kohal olin ja paar asja korvi ladunud ka, siis vaatasin, et couscous on mingi popp teema ja võtsin siis lambavorstiga salati. nüüd ootab see õhtut. sest kohe ei taha ju süüa, see on minu mõnutunni jaoks ‘Kättemaksukontori’ ajal 🙂
toas hakkab juba soe ka 😛
P.S. kui keegi tahab näha kassi, kes on vahel koer, siis mu oma on just praegu selline. vähemalt seni, kuni ta on omale sobiva hulga tähelepanu kätte saanud.
Päev: 5. november 2009
valge ja must
niimoodi nad seal Riias Kalinini rajooni kunstituru lähistel vaatasid üksteist, augustikuus..