nii, kohal ja voodi k2tte n2idqtud. kasutan hetkel kohalikku arvutit, millel on v2ga kummalise asetusega klaviatuur, nii et pikalt kirjutada ei ole v2imalik. isegi numbrid ja punkt on shiftiga 😛 ja t2hti peab hoolega j2lgima.
Copenhageni lennujaamas meenus mulle, kuidas Malm8s kohalikud imestasid; et me l2bi Malm8 lennujaama tulime: nende jaoks on ikka Copenhagen lennujaam.
ja Siiriga olin ma Copenhagenist Brysselisse lennates yhes lennukis. 2kki oleks pidanud 88maja kysima? kuigi enq, polnud vaja.
aga selle arvuti ja kellaaja kohta sai kyll. tuttu nyyd!
Kuu: juuni 2009
minek
olgu. siit-sealt läbi ja lennukile. õhtune Brüssel ootab mind!
pühapäevaõhtu eleegia
et nagu üsna suvine pühapäev. millest ma olen võtnud – mittemidagi.
ei, ma ei ole sellega rahul. kahju on. nüüd siis tuleb paar mõtet pähe, kuidas oleks veidi paremini saanud. aga mis ikka. hilja. nokin hoopis tööd teha, et homme ära sõita saaks.
kuigi selline raamatupidamise nokkimine niimoodi mulle ei meeldi. öeldagu siis kohe, et ma pean seda tegema, oleksin jooksvalt nokkinud. njah.
laps on ära, kass saab antibiootikume ja eritoitu.
ma tahaksin ikkagi siit ära kolida, aga vaevalt see õnnestub. remont ei ole lihtsam ega väiksem.
poliitikast ja majandusest ei tea ma suurt midagi, aga isikikult mulle tundub, et asjadele läheneti valest otsast. et kui nüüd ikka oli vaja üksiksiku maksukoormust tõsta, siis pigem pannud see paar prossa tulumaksule juurde. oleks asi konkreetsem olnud. saan mõnevõrra vähem kätte, aga poes on hinnad nagu on. nüüd ei teagi, mis ees ootab ja ma arvan siiski, et üldiselt kaotan rohkem.
nagunii on järgmisest kuust sissetulekud väiksemad, sest projekte pole. ning praeguse korralduse juures ma väga ei tahagi. vähemalt mitte sama organisatsiooni raames.
hakka või oma mtü-d rakendama. ainult et kellele oma teenuseid pakkuda?
ehk saab reisilt midagi konkreetset.
need kanatiivad, mida ma tahtsin lõkkel tehtuna saada, ma lähen keeran nüüd ahjus nende külge. ja varsti saab kelgukoeri ja siis midsommerit oma töö taustaks vaadata.
küll ma ööseks sellest kõigest ennast läbi närin.
kiirkokkuvõte
mulle oleks puhkust vaja, täheldati just. ju vist jah.
eilne nö vaba päev möödus ka nii, et ei mingit vabadust. aga sain kiita ka, pidin hea reklaamija olema – no rääkisin jah natuke inimestega, ei määrinud neile midagi pähe.
nüüd diplomi järele. lõpuks.
kass läheb dieedile :O põiega ka mingid jamad, nii et spetstoit. pole see looma elu ka lihtne..
ning öömaja pole mul oma reisi ajaks ikka veel. eelarvet pole selleks, isiklik rahakott ka ei kannata. nii et kui kellelgi on Brüsselist tuttavaid, kel oleks mulle kasvõi põrandapinda pakkuda kolmeks ööks nädala algul, siis ma oleksin väga tänulik.
kasvav laps vol. järgmine
lapse oskuste areng ja sotsialiseerumine on ikka hämmastavad.
nüüd, kui rattasõit ilma abikateta selge, on see väga oluline tegevus. ning ta on nõus üksi õue minema, et sõita rattaga. ning on õnnetu, kui me sõidame liiga lühidalt või, oh õudust, ilma temata sõitma läheme. eksole.
ja üle-tee poodi läheb vabalt, kui vaja. paar kuud tagasi sai poodi suure lunimisega ja üksi õue ei kujutanud ettegi. nii et iga asi õigel ajal lihtsalt, muud ei oskagi öelda.
laht on jahte täis. kui linnainimesena tundus tuult liiast, siis purjede jaoks on just mõnusalt. lohe jaoks on küll ka palju. aega ka selleks pole.
pehmetel patjadel midagi mõtlemata tahaks hõljuda.
reisile?
täiesti ootamatu pakkumine sõita Euroopasse. pooliti nagu projektitöö asjus, kuigi konkreetse euroteemage meil lepinguid ei ole. aga sõit ja ööbimine makstaks kinni, eks siis suudan söögiraha ise kokku korjata.
nagunii pole jaanipäeval juba aastaid (et mitte öelda ‘aastakümneid’) midagi põrutavat toimunud 😛
väike ring siia-sinna
mulle ikka meeldib ringi sõita. üleüldisemalt ja mööda eestit, mõlemat.
see on see koht, kus ma olen patrioot. mulle meeldib hullupööra see maa, kus ma elan.
kuigi, siin on ikka kusagil mingid kohad, mis toovad kaasa mingeid mälestusi, aegade tagant ja jään jälle mõneks ajaks kusagile minevikku ekslema. need seosed võivad olla päris veidrad, kuigi vahel ka väga otsesed.
ning kummaline, et seda enam tunnen ma kihku jälle teatud kohad läbi käia. sest mingeid kohti mul lihtsalt on vaja vahel läbi käia, nagu tundub.
et elu saaks edasi minna.
paar tähelepanekut
ma lähen NOPi kindla mõttega, et ostan sealt vaid ühe asja ja ikka tulen välja kolmekohalise arvega. hakka või lihtsalt vältima – mis pole ka raske, sest see ei jää mu tee peale nagunii 😛
eesti ilm on imeline. iial ei oska end hommikul riidesse panna nii, et õhtul ka hea oleks.
iseseisvumine
mu laps ei ole siin linnas üksi õues käinud. mänguväljakut siin väga lähedal pole, nii et ..
tänase kena ilmaga tundus mulle, et lapsed ei peaks just toas istuma, kuni ma süüa teen. kuna täna ei olnud vaid üks laps, läkitasin nad koos õues, et pooltunni ikka tegevust leiavad. häda oli küll, et mida nad seal teevad ja igav hakkab ja puha. rattaid ei tahtnud anda: sel ajal on veel liiklust hoovis, samas siis nad peavad rattaid jälgima ka.
igatahes kui ma läksin neid sööma kutsuma, oli ukakas pooleli koos veel mõne lapsega (ma ei tea siinse kandi lastest midagi). nimed selged ja puha, sest muidu ei saa ukakat mängida ju.
söök kiirelt sisse ja uuesti õue. ei mingeid rattaid ega midagi.
ja kui läksin unele kutsuma, nuiati veel 15 minti välja.