mäletan, et omal ajal, st, ikka ammu, kooliealisena ja veidi hiljemgi, sai Vanalinnapäveadel agaralt osaletud. selline mälestus on, et siis toimus rohkem (hm, näitused pikas jalas, mingid üritused Toompeal.. ja veel ja veel..) ja asi oli kuidagi mõnusam.
praegu mõtlen, et kas see võis olla ainult minu vanusest tulenev või mitte? et sellises vanuses lihtsalt tundub kõik suurem ja lahedam? või siiski mitte ja oligi see üritus tol ajal teistsugune?
olgu, üks asi, et sel ajal polnud ilmselt rahaprobleeme. vähemalt mitte selliseid, nagu praegu. teine oli see, et siis oli nagunii vanalinnas rohkem elu. see ei olnud koht vaid turistidele, vaid kohalikulgi oli seal tegemist.
ja oma rolli mängis ilmselt aeg. sest Merca luuletusi kuulama minnes oli veidi hirm, et miilitsad on kohal, näiteks. ja muidugi need isetekkelised öölaulupeod. esimesed kiirdöögikohad jäävad ka sellsesse aega. mäletate veel ChickIn-i nimelist koha, oli vist sellise nimega? üks auk oli igatahes Aia tänaval ja vanalinna päevade ajal sai seal söödud. no see on küll tüüpiline noorpõlve mälestus. aga ikka üritused ka, neid oli kuidagi rohkem, info jõudis paremini kohale, seal oli mingi meelsus.
ja igavene suvealgus jäi sinna aega ning Kuninganna esimene luulekogu..
oh, ma ei tea.
nüüd oli mingi laat kusagil Niguliste juures ja – enamvähem kõik. muu linn turiste täis nagu alati. ilmselt toimub muidugi paljut, aga infot on tänapäeval liiga palju ja see kaob muusse mürasse ära.