kunagi oli küll nii, et laps jäi eranditult enne mu kooli tõbiseks või pooltõbiseks. nüüd pole seda ammu olnud, nii et eile õhtu oli mulle üsna ebameeldiv üllatus.
nii kulutasin veel viimase eksamiks õppimise aja hoopis lapse transpordile.
eks hiljem paistab, kuidas eksam läks. laps pidi täna juba täitsa normaalne olema.
ma olen viimasel ajal mingit jälitamist ja tagaajamist unes näinud korduvalt. kusjuures mina olen see, kes peab põgenema, peitma, olen tagaaetav. kunagi ei ole asi läinud väga kriitiliseks, aga ebameeldiv on ikka.
mingid viited, et peaks pausi tegema?*
* – kas siia ei lähe ka mitte postkasti tulnud titekärude spämm?