postiivsema külje pealt

hakkasin vaikselt RM-i kooliminekule mõtlema ja käisime temaga esimese arstilkäigu ära. möödaminnes sai ka üks vaktsiin ära tehtud. kuigi amelikult ei tohiks 24h märjaks saada süstikoht, ütles arst, et võib ikka õhtul ujuma minna, kui just palavikku ei tule.
ei ole tulnud.
siis käisime uisutamas.
ma pole ise umbes 10 aastat uisutanud, viimati oligi vist mingi 9-10 aastat tagasi mingi seltskonnaga, Linnahallis. nii et ema, kes pole kindel, kuidas ta toime tuleb ning laps, kes pole elus kunagi uisutanud. RM põhimõtteliselt tahtis, aga hommikul korra ikka ütles, et kardab.
igatahes saime uisud ja ronisime jääle.
mul omal ei olnudki mingit probleemi. noh, liikusin nii edasi kui tagasi, mõõdukas tempost. kukkuma ei hakanud.
RM püsis algul ainult seal serva küljes kinni. päris algul muidugi libisesid jalad tal ka mitu korda kummaliselt ära. harjutas siis nii, et seisis ja liigutas jalgu niisama edasi-tagasi. siis liikus serva najal, ma hoidsin käest. algul niisama nurgas edasi ja tagasi, siis aga tegime ringi peale platsile. ja teise ringi ka. kusjuures teise ajal võttis ta servast vaid siis, kui tasakaal hakkas kaduma, muidu hoidis ainult minu käest.
üldse oli rohkem püsti kui pikali. täitsa tubli 🙂
ja siis ostsime talle uued kingad ülikonna juurde ka. veidi kallimaks läks, kui plaanisin, aga varuga on, nii et peaks ära katma: Vabariigi aastapäeva ürituse lasteaias, lasteaia lõpetamise, 1. septembri aktuse ning jooksvad pidulikumaid kingi nõudvad üritused.
votnii. nüüd oli kalasupp ja hakkame trenni suunas sättima.

uisut524.jpg

reede, kolmeteistkümnes

olin kenasti välja arvestanud, et saan umbes poolteist tundi kauem magada, kui tavaliselt. mul oli isegi meeles tavaline äratus ära muuta.
ning siis tuli ikkagi välja, et reaalselt sain unepikendust umbes veerand tundi. otseselt üles ei aetud, aga magada ka ei saanud.
vedelesin veel veidi aega siis, aga korralikku und ei tulnudki.
täiesti loogiline peavalu.