õppeaasta viimane sess tähendab kolme eksamit kahe päevaga. kaks eksamit on küll ühes aines, aga mis sellest. kaks õppejõudu aine peale võrdub seekord kahe eksamiga.
eelmise korra eksam on mul siiani tegemata ja ma endiselt keeldun seda tegemast, kuni ei ole materjalid ja eksam kooskõlas. antagu siis vajalik materjal juurde.
võib juhtuda, et ma ei saa seetõttu aasta ainepunkte kätte ja lähen osalisele koormusele seega. mis mõjutaks õppelaenu saamist. kuna aga meil oli nagunii kolm aastat laenu ette nähtud ja mul on see kõik käes, siis see ei mõjuta midagi.
mul soovitati ka hageda kooli, kuna antud juhul on probleem õppejõu tegematajätmises/halvasti tehtud töös. aga ma ilmselt ei hakka hagema. see nõuab jälle hullult energiat. kuigi samas oleks äkki vaja. sest no muidu see jama jätkub kohe kindlasti.
eile sõbrannaga depressiivse eesti väikelinna poes.
juust, hullult kalliks läinud, oli külmletis tillukeste killukestena. 200g oli ehk suurim tükk. aga sõbranna tahab oma poodidest kaugel olevasse koju otsa ikka kilo korraga. küsib letist konkreetset juustu. tädi vaatab oma latte ja üritab ühte teist sokutada. sõbranna jääb endale kindlaks ja lõpuks müüja ohkab, et no ma siis lähen otsin laost seda, kui te niiväga soovite. st teise juustu soovitamise põhjus oli see, et nõutu soovimiseks tuli lattu minna ja seda peab ju vältima.
kassas uurib sõbranna, kas neil toimib kaardimakse magnetlugejaga. kasiir virutab leiva kartulikrõpsukotile ja ütleb, et ei. sõbranna ohkab, et siis on jama, ta vahetas kaardi ja kaotas uue PINi kohe ära ja pole uut tellinud. müüja teatab, et neil ei ole PINi vaja. vahime üksteisele sõbrannaga otsa ja siis müüjale ja sõbranna ütleb, et siis on ju magnetlugeja. müüja ütleb, et ei ole. mina siis ütlen kah, et kui PINi pole vaja ja allkiri tuleb anda, siis on magnetlugeja ehk tõmbab riba läbi; kui on PIN, siis loeb kiipi.
müüja virutas vaikides kassas läbilöödud kraami letile edasi.
välja minnes ajas itsitama. mingisugune perses teenindajate päev.
Aasta: 2008
sissekanne 1801
eelmine sissekanne oli 1800-s siin. ja kohe-kohe on 5000 kommentaari täis 🙂
selle puhul üks võsapilt 😛 (ilma petsita)
tööpäeva algus
kui tulla tööle väga õigeks ajaks, siis ei ole hea. sest siis ei saa rahus kohvi juua ja töösse sisse elada, vaid peab hakkama kohe tegutsema. muidu ikka käin hommikul mingid netilehed läbi ja nikerdan muidu vaikselt toimetada, nüüd on kõik see tegemata.
nutt ja hala!
riisi-rabarberikook
mul on nina all juunikuu Tervis+ ja tahan siit
pärastlõunauim
peaaegu nagu suvi juba. või mis, tüüpiline eesti suvi ongi selline ju 🙂
loen asju selle (õppe)aasta eelviimaseks eksamiks. kerge peavalu on ka, ma ei saa aru, kust see muudkui tuleb. täiesti lambist.
kooliteemadega on mul jälle õhus see, et kas õppida Tallinnas veel juurde mingil hetkel või mitte. ühelt poolt tahaks, teiselt poolt on kuidagi kopp ees. samas võib see olla sellest konkreetsest koolist tingitud asi. et kuna seal asjad ei suju kuidagi, siis on tunne, et probleem on laiem. ah, see korraldus seal..
kusjuures, juba kahetsen, et juturaamatut kah tööle kaasa ei võtnud. aga see oli nimme, et ma pigem õpiksin. samas, kui kaua ma seda kolmekümment lehekülge ikka loen ja kui mitu korda ma pean seda siis nüüd tegema?
.. haaran kohvi parem, äkki on abiks.
P.S mul on tunne, et see automaat on reguleeritud aina väiksema ja väiksema kohvikoguse peale. vähemalt kangust pole nad veel maha keeranud. noh, tasuta värk, korruse peale on tervelt umbes 10 inimest + aegajalt toimuvad koosolekud. eks kulub palju kindlasti jah. masin on üsna meie ukse taga, kui päevas 10 tassi kohvi sealt võetakse üldse, on hästi.
P.P.S eile üllatas RM mind sellega, et teatas poes mingi kommipaki juures pikemalt mõtlemata, et ta on seda Marjasoos 2006 aasta suvel söönud. ‘hmm’, mõtlesin mina (ta pole kuigi kaua mingite aastaarvudega kursis minu meelest, vähemalt minu teada sai ta selle, et nüüd on 2008 jms selgeks üsna hiljuti) ja esitasin paar kontrollküsimust. jah, tõesti, faktid kattusid kahe aasta tagusega. hämmastav. mina kipun teda ikka veel mingiks poole nooremaks titeks pidama vist..
Massive Attack – elamus
sissejuhatuseks: Massive oli vägev.
me jõudsime just siis, kui soojendusbändi kama kokku korjati. no mida ma seal end ikka soojendan, minu jaoks oli oluline Massive ja vaid see.
nad alustasid täiesti viisakalt ja kiirelt, ei pidanud tea kui kaua ootama.
ja pettuma ei pidanud ka.
hästi vinge oli see, et selline suhteliselt stuudiobänd suutis ka lavalt täiesti pädeva saundi tekitada. ning kas see on nende suhteliselt mürarikka (kuid puhta) muusika omapära või mis, aga see loll Saku suurhall ei söönudki heli väga ära. variant muidugi, et me seisime lihtsalt niivõrd hea koha peal 😛
imelist valgusshowd lubab suur osa esinejaid. ma ei ole pädev selliseid asju hindama, aga huvitav oli see kindlasti. igal juhul mitte väga tavapärane. kusjuures tegelikult nende valgusribadel mängis ju täpselt kaks värvi – aga seda oli piisavalt. asjale andis juurde muidugi see, et ei olnud ühtlane valgusekraan, vaid just sellised ribad, millede vahelt sai ka valgust heita. ning alahinnata ei saa ka tekste, mis seal jooksid. isegi kui need tundusid kaootilised.
noh, muusikat kui sellist ma ei kommenteeri. sest kui see meeldib, siis see meeldib nagunii ja kui mitte, siis pole minu asi kellelegi selgeks teha, et see on hea.
see oli muidugi kaval, et pikkida vanu hitte (Teardrop, Inertia Creeps, Safe from Harm jt) uute lugude vahele. uued lood oli ju tundmatud, sest Massive annab plaadi välja hoopis hiljem 😛 ja kuuldu põhjal on see jälle üks hea plaat.
aga jah, et sellega hoidsid nad publikut kenasti peos. sest tuntud lood köidavad ju jälle, kui uute puhul ehk kipub (nende tundmatuse tõttu) tähelepanu veidi hajuma.
paar magusat pala ehk Angel ja Unfinished Symphaty lisalugudeks ka. minu suurt lemmikut Protectionit ei tulnudki, samas ma ei kujuta seda laulu ilma Tracey Hornita ette, nii et ehk ongi parem.
tagasiteel jäi ühe poe kuulutusetulbal kontserdi plakat ette. nüüd on see meil kodus 🙂
jess!
minu Selle Aasta Kontsert.
Massive Attack.
täna õhtul.
mmm 🙂
harjutused kahe rattaga
RM võttis pähe, et peab ilma abiratasteta sõitmise selgeks saama. tore, mis minulgi selle vastu. tema põhjendus muide oli see, et need abirattad teevad koledat häält.
aga siis tuli välja, et ma vist ei oska teda õpetada kuidagi.
soovitasin mingi kallaku pealt alla tulla algul. no et ei panegi jalgu pedaalidele, lihtsalt harjutab tasakaalu. aga ta ei tekitanud selle juures olulist hoogu ja teatavasti liiga väikese hooga on pea väimatu tasakaalu hoida.
siis hoidsin teda sadula tagant kinni, aga ta raskus vajus hullult.
lõpuks võttis sõps kätte ja kihutas tal ratta sabas, pakikast kinni hoides ja suurt hoogu tehes. vahepeal lasi korra lahti ka, RM ei saand vist arugi 😛
aga niimoodi kaua ei jookse ja siis üritas põnn ise. no ja ei midagi, ei saa hoogu sisse ja jalg kohe maha ja kõik.
lõpuks oli nii löödud, et pisar silmis ja lõpetasime tänaseks. lohutasin teda tükk aega, et see ei olegi nii lihtne ja nõuab suurt harjutamist.
minu dilemma: asfaldil on parem sõita, aga valusam kukkuda; murul on kehvem sõita, aga kukkumine on leebem.
ja ma ei mäleta eriti üldse, kuidas mina kolmerattalise pealt kaherattalise peale sõitma sain. mäletan mõlemaga sõitu, aga mitte õppimise protsessi.
esiplaanil ei ole RM, eksole 🙂
parem hilja kui…
tüüpilised eestlased – algul ei saa vedama, pärast pidama.
mingil hetkel tundus mulle, et me ei saagi kodust liikuma täna. lapsed olid ka lootuse üsna kaotanud vist juba.
aga siiski-siiski! lõunast saime teele ja peale poepausi jõudsime lõpuks Käru külje alla fotokala üritusele. põhirõhk oli olnud eile, aga ka täna pärastlõunaks jagus rahvast
kusjuures, maja ümber rohumaadel oli soe, päikeseline ja vähese tuulega, aga maja joovis puude vahel varjuline (loogiline ka), jahe ja tuuline.
ja kui algul jäi jutt, et hakkame 8 ringis koju liikuma, et lapsed väga hilja peale mgamisega ei jääks, siis tegelikult õnnestus see tund hiljem. ja need pool päeva õues mütanud lapsed ei jäänudki autos magama.
aga tundub, et voodis on uni tulnud pea hetkeliselt.
