hommik oli maru kena. usu ja päike, sügisene loodus. fantastiline.
aga ma olin roolis ja mul oli ainult väike kaamera kaasas. tegin paar pildistamispeatust, kuid ma ei oota sealt suurt midagi.
sain vajalikud paberid punktist A punkti B toimetatud, natuke tööalaselt lobisetud punktis A (nad ikka tahavad mind seal tööl hoida ja lausa tunnustati, et ilmselt ma olen kõige teadjam seal) ja natuke punktis B (seal nad tahavad ka minuga koostööd jätkata, kuigi rääkisime veidi üldisemalt).
Ecoprindi uues majas käisin ka ära. seal on mõeldud kogu tootmisprotsessi keskkonnasõbralikkusele, mitte ainult see, et kasutatakse ökomärgisega paberit. värvid on neil ka nüüd ainult taimsed, muid enam ei kasutata.
aga Tartu algas ja lõppes Evuga. alustuseks viisin talle kohe ära purgikese porgandi-õunamarmelaadiga ja pärast trehvasime veel lõunal ka korra – kuna ta oli väga töine, siis kukkus see välja küll nii, et tema tuli siis, kui ma olin lahkumas.
bussiga oleks olnud mugavam, oleksin tukkuda saanud. aga ajaliselt oleks siis väga umbe läinud. nüüd jõudsin päris täpselt.
Kuu: oktoober 2008
sügis
peale õues jalutamist aitasin lapsele ajalehest kokkukeeratud porgandit värvida. guae meil pole, niiet akrüülidega. ja jube maalimisisu tuli peale.
liigutama!
nii, töökoht maksab igas kuus 500.- trenni või muud sellist kinni. on mingi tervisespordi pilet. suhteliselt vinge, nüüd tuleks veidi aega iseendale ka leida. hetkel ei kujuta küll ette, kust see tulema peaks :O
(aga see on üks väike trikk küll minu siin kinnihoidmiseks)
kolumbuse-eelne supp
seda suppi tegin ma esmakordselt päris mitu aastat tagasi, kui lapsega kodune olin. ostsin turult mingeid juurikaid-liha, et suppi teha ja kodus mõtlesin välja, et siia ei sobi ükski kartul, riis ega makaron sisse. ilmselt sobiks ka, aga ma ei pea vajalikuks. ning vahelduseks on hea süüa toitu, kus neid ei ole.
ning sellest kartulita-olekust saigi supp oma nime 🙂
koguse annan umbes 8-le liitrile. keedan üsna paksu ja tihke supi ning siis söödavale portjonile lisan vett. ülejäänud läheb sügavkülma, kiire tööpäeva õhtul hea võtta.
kogused on antud nagu on, ma ei oska osiste kaalusid väga pakkuda. pealegi pole see ju nii oluline, kas on veidi rohkem porgandit või mustõirgast 🙂
750g-1kg porgandit
1-2 kaalikat või naerist (sõltuvalt suurusest)
1-2 juursellerit (jälle, sõltuvalt suuruest)
1-2 mustrõigast
1,7kg lihasemaid veisesupikonte
1,2kg suitsusearibi
2-3 sibulat,
pipart, vürtsi, soola
maitserohelist
supikondid ja ribi loputa külma vee all puhtaks ja pane külma veega potti, nii et liha-kondid on kaetud veega. aja keema. jälgi juures: kui keema hakkab minema, koori vaht ära ja keera kuumus maha, et keeks aeglaselt. ägeda keemisega keedab vahu ‘supi sisse’ ja puljong jääb hägune. seega on see vahuriisumise momendi tabamine väga oluline.
kui vaht on kooritud, siis keeda vaevu keevana 4-5 tundi.
vahepeal valmista ette muu supimaterjal: koori, puhasta ja vastavalt soovile lõika kuubikud või ribad.
kui puljong on on oma aja ära keenud, siis tõsta kondid ja liha sealt välja. kurna puljong läbi marli ja sõela. korja sõeltalt suuremad lihatõkid ära ja ülejäänud läheb sodisse.
pane puljong uuesti tulele ja lase keema. ära vett lisa!
siinkohal panen mina supi sisse teemuna, mille sees on pipra- ja vürtsiterad ning loorberileht.
vahepeal lase porgandi- ja sibulatükid kuuma panni pealt vähese rasvainega läbi ning seejärel lisa keevasse puljongisse. lase supp uuesti keema ning lisa mõne minuti pärast kaalikad. seejärel jälle keema ja juurseller. ning jälle keema ja viimasena mustrõigas.
kuni supp minu korda keema tõuseb, jõuad liha kontide pealt ära puhastada ja tükeldada. kõige lõpuks lisa need nüüd juba üsna paksu supi sisse.
lase uuesti keema.
nüüd võtan ma selle päeva söögikoguse teise potti, lisan vett ja soola ning lasen veel korraks keema. serveerimisel lisan maitserohelist.
juustuhala
tänane Saaremaa LPT Hollandi leibjuust on päris hea jälle. augud on üsna ümarad ja maitse pole liiga happeline. ka on lõigatav.
erinevalt enamikest kodumaistest juustudest.
mina ei tea, mis nende juustudega õieti juhtunud on. olid ju ometi meil ka saada korralikud ja erineva maitsega kõvad ja pehmed juustud? nüüd on kodumaine juust enamasti pehme ebamäärase maitse ja mittevalmis aukudega käkk. vabandust, aga ma ei oska teistmoodi nimetada. ma vahel ikka ostan mingeid suvalisi asju ka, et taaskord pettuda. ka seesama saarlaste Hollandi leiva kvaliteet on kõikuma hakanud ja ma uurin enne pakendi korvi poetamist seda päris pikalt.
jah, ma olen kuulnud neid jutte piimatöösuste poolt, et tooraine pole enam sama mis enne. aga ma ei olegi päriselt aru saanud, et mis siis nii erinev on. ja et miks siis ikkagi just meil on probleemid? et mismoodi näiteks Rootsi ja Saksa ja Soome juustutööstuste tooraine on parem?
ma tõesti ei tea seda ja ehk keegi oskab mulle täpsemalt ära rääkida?
muide, ka kõige parema maitsega sai poes ei ole kahjuks Eesti oma. jah, teda müüakse Eesti firma kaudu, aga päritolumaa on Läti. kuid see on ainus sai, millel on normaalse saia maitse ja mis ei pudise laiali (ma ei räägi väiketööstuste saiadest, mille konsistents on suurte firmade saiade omast nagunii parem; aga noid saiu reeglina hüper-supermarketitest ei leia ka).
saba ja sarvedega söök
kui ma loen ajakirjanduses pealkirja, et ‘lihatööstuses peab kõik minema müügiks koos saba ja sarvedega’, siis on vist aru saada, miks ma ei kipu ostma viinereid, keeduvorste ja üldse lihast poolfabrikaate. leiva peale sinki (poesink pole küll suitsuahju näinud enamasti) letist (sest viilutatud tekitavad kohutavalt hulgal pakendeid ja hind muidugi ka pea kahekordistub) ja kui kiirelt süüa vaja, siis pigem grillkana (vähemalt nad ei saa kanaga midagi väga hullu teha).
selle asemel keetsin eile 5 tundi puljongit ja suppi, nii et jagus sügavkülma ka panna. ja Jaama turult tõin päriselt suitsetatud sinki.
lapsekeskne
eile käis RM lasteaiaga Pääsküla rabas matkal. selgus, et ta on seal jube ennegi käinud, aga mitte minuga. mina ei saandki kaasa minna, andsin talle ainult fotoka kaasa. mõned pildid tegi ka.
homme on tal esimene eelkool. mõtlesin, et käime ikka natuke kusagil eelkoolis. las saab natuke koolist ka aimu. et ei ole päris nii nagu lasteaed.
ujumas pidi ta ka juba tublim ja julgem olema. rääkisin eile treeneriga veidi.
nüüd lähen suppi tegema. õhtul veel mõned lapsed külla tulemas. teen kohe suurema koguse, siis hea sügavkülma osa panna.