Päev: 21. september 2008

saabusin koju. kaks ööd saan siin olla, siis jälle ära.
ma sain lõpuks aru küll, miks kohalik pererahvas oli hämmastunud, kui meie lennujaamaks Malmö oma ütlesime. nemad mõtlesid ikka väga kaua, et ma peame Kopenhaagenit silmas.
täna laks Malmö lennujaama üks buss nii, et me olime 2,5h varem kohal (ja tegu on ligikaudu Tallinna lennujaama suuruse asjaga) ja teisega oleksime ilmselt check-in’i väga napilt jõudnud ära teha (kuna lend hilines, siis ilmselt väga hull ei oleks olnud siiski). Kopenhaageni Kastrupi lennujaama käivad rongid oluliselt tihemini 😛
lisaks on Rootsis isegi lennujaamades wifi tasuline ja üldse mitte odav. meie eestimaise wifindusega harjunud inimesel on seal päris raske. eriti, kui oled tõsiselt arvestanud seal tööd teha. õnneks ma sellega arvestanud ei olnud, nii et ei olnud probleemi. eile lausa ei tassinud läpakat kaasagi.
kirjutaks veel ja veel, aga väsimus on.
hommikune massaa˛ jääb ära, kahju. samas tähendab see, et ma saan magada kasvõi lõunani 🙂
RM-ist tunnen veidi puudust. aga kuna ma pole ka sel nädalal eriti kodus, siis ma ei näe teda veel umbes nädal aega..

täna hommikul oli törts vihma ka. aga õnneks tõesti vähe.
jalutasin raudteejaama hommikul ja tegin mõned pildid. näiteks rootsi ainukesest suhkruvabrikust (mis kuulub taanlasetele). ja veel mõned.
enne jaama märkasin kenade valmis õuntega puu. asus aia ja tee vahel. piidlesin aias toimetavat onu ja sakutasin paar õuna (koos veepiiskadega) alla ning panin omale kotti. päris head õunad olid 🙂 homme peab kaasa mõned võtma, pika päeva jooksul kuluvad ära.
sellesama ühe rongpiletiga sain teha vahepeatuse Lundis ning istuda Malmös ümber linnaliinibussile, ilma juurde maksmata. väga mugav. ilmselt Tallinnas ja üldse Eestis ei ole maailma kõige kehvemad ühistranspordi piletisüsteemid (isegi moblaga saab osta), aga arenguruumi on ikka kohe kõvasti.
tänased teemad valisin kergemad. vaatasin keskkonnasõbralikku moodi ja siis kuulasin ühte loengut muutuste kohta Baltikumis, koos fotoprogrammiga.
paraadist hoidusime kõrvale. ei tõmba kuidagi marssima tänavale koos hulga inimestega, kelledest suur osa kuulutab plakatite ja muu sellisega oma vastuseisust mingitele asjadele. ma olen nõus tunnistama, et ehk mul puudub seda tüüpi kodanikujulgus – või siis ei pea ma seda lihtsalt vajalikuks.
kui see mass lõpuks valgus sinna, kus pidi kontsert ja pidu algama, mõtlesin ma, et peaks hakkama hoopis võitlema valikuvabaduse poolt 😛 sellest igasugustele asjadele vastu olemisest sai veidi palju selle mõne päevaga. lihtsalt näha enda ümber nii palju inimesi, kes vastandavad end aktiivselt, on väsitav.
kuigi jah, päris palju on asju, millega ei saa nõus olla ka. mina igatahes ei tea, kus on lahendus.
fotoka aku sai tühjaks, täiesti ootamatult. ma ikka arvasin miskipärast, et see peab kauem vastu, noh, umbes nagu suurel kaameral. aga ei midagi. seega jääb hulk turistipilte tegemata. millest on veidi kahju ka. aga parata ei ole midagi.
homme õhtul saab koju lõpuks. aga see ei tähenda olulist võimalust puhata ja aega maha võtta.