kui päev kipub halliks kiskuma, siis tuleb leida tegevust.
näiteks suhelda inimestega.
ning siis avastad, et su ümber on endiselt need head inimesed, kes oskavad öelda hea sõna õiges kohas ning kes on valmis veidi üle oma mugavuspiiri astuma su pärast. lihtsalt niisama.
sõbrad, kes hoolivad inimlikus mõõtmes. kelledel sa oled mingil määral südames. kes lihtsalt ütlevad need paar asja, mida oled asjatult oodanud mujalt ja kes toovad hetkeks naeratuse näole. andes lootust, et ma suudan seda naeratust jälle mõnda aega kanda – kui ainult õigest kohast tillukese tõuke jälle saan.
aitäh 🙂
Päev: 10. märts 2008
kasside elust (või minu elust kassidega)
õues on päike ja kraadiklaas ütleb, et 7 kraadi. nagu kevad või mis?
kahe kassiga läheb sööki minu meelest rohkem kui topelt. kas nad kujutavad ette, et neil on mingi söögikonkurents või mis? kusjuures enamasti on kausis ikkagi süüa.
küll aga peaks suurema veekausi ostma. praegu täidame enam-vähem kaks korda päevas. või kolm korda kahe päeva peale.
ning kuna uuem kass suudab liivakastis jube hoolega kraapida, siis peab vist kinnise liivaka kah soetama. mul on sellest minimaalselt kaks korda päevas vannitoa põranda harjamisest veidi tüdimus peal. pealegi see praegune liiv jätab põranda peale ärapühkimist määrdunuks.
väidetavalt lihtsalt mu vanem kass ei kraabi korralikult, nagu peab – aga mulle sobis see variant veidi rohkem 😛 liiv oli kastis ja ei pidanud väljaheiteid mööda kasti taga ajama, olid koos ühes kohas.
aga no loomad on loomad ja kuidas keegi just toimetab, ega siis seda neile pahaks panna ei saa. eks meie peame ikka kasside järgi muganduma 😛