Päev: 9. jaanuar 2008
kaks kärbest ühe hoobiga.
RM pole tahtnud eriti üksi koju jääda, ka mitte selleks pooltunniks, kui poes käin. mingi aeg jäi, aga nüüd pole jälle tahtnud.
ühel päeval ajasime juttu, et vahel ikka on vaja ja kuidas siis saab. ta ei ütle ka, et miks ta ei taha jääda või mida kardab.
igal juhul saime kokkuleppele, et tekitan talle telefoni kiirvalikuklahvi, oma moblanumbrile siis. et saab mulle lihtsalt helistada, kui midagi on. lisaks sai talle paberile minu moblanumber ka kirja ning ta proovis vaimustunult seda.
aga kui ta siis veidiks üksi jäi, polnudki põhjust helistada.
telefonidega pole ta üldse siiani suur sõber olnud.
nüüd julgeb helistada ja üksi jääda.