eile (oli see ikka eile? ahjaa, pidi olema küll) emaga telefonis rääkides oli ta mures, et mul on liiga palju asju ja kohustusi hetkel endale võetud. no eksole, tal on umbes aimu, mis toimub – aga ta loeb ju seda blogi ka 🙂 ja lisaks kuuleb minu käest ju ka. ning siis ütleb, et ma peaksin ikka veidi puhkama.
mida ma ka üritan.
sest ma tean, et mul pole mingi hullult ülehoolitsev ja -suunav ema, vaid selline, kes pigem jätab sekkumata mu ellu kui et sekkub ja määrab.
näiteks võtsin oma põhitöö koormust maha veidi. ja RM on nädalavahetuse ära (kuigi jah, asjaolude tõttu võiks ta samahästi siiski olla kodus). hommeõhtusest haltuurast loobusin, kuigi siin on oma roll ka juba ammu kutsutud külalistel.
aga teisalt, täna on pikk õhtu: üks sünnipäev ja üks teine töökene, homme oleks vaja päris palju projektitööd ära teha ja õhtuks suppi keeta. aga vähemalt nädalavahe on hetkel suht vaba. kuigi selle peaks sisustama nt õppimise ja koristamisega. aga tahaks ju hoopis kusagil kohustustevabalt olla..