selline tunne, et organism on täiega vastu mu töölkäimisele. jälle on täitsa tõbine olla. eile õhtul magasin-magasin-magasin. peale Fervexit ja enne Citroplusi. ärkasin vahepeal selleks, et RM magama panna ja veidi seltskondlik olla.
ma keeldusin kraadimisest, sest ma ei taha teada, mida see näitab. nagu enamasti. see teadmine ei anna mulle ju tegelikult mitte kui midagi, loeb enesetunne. ja see oli eile konkreetselt nõrk ja unine.
praegu pole palju tugevam tunne. nii palju on parem, kui hommikuti ikka. aga kerged külmavärinad on ja kurk kraabib ikkagi.
ilm, muidugi, on ka selline, mis mõjub pigem seda tunnet süvendavamana kui et positiivsust süstiv.
mul on kohvi kõrvale okolaadikook, millega püüan tuju tõsta. (kas see on lusikaga söömiseks või näpu vahelt? alaline dilemma üleni mingi glasuuriga kaetud kookide puhul)
täna annan auto ka ära. jään sõltuvaks teistest. õnneks on hetkel paar varianti, et vajadusel auto enamvähem kindlalt sõitmiseks saada.