ma ei taha enam mingeid õppejõude kirudagi. osad lihtsalt ei tule selle tööga vist toime väga hästi. mitte et ma arvaksin, et see on lihtne töö ja kõik peaksid toime tulema. kindlasti mitte.
igal juhul sai tehtud jälle üks hull eksam, kus küsiti asju, milledele loengus viidatudki polnud. õnneks oli mul siiski miskit välja prinditud õnnekombel ja nii sai iga küsimus mingisugusegi vastuse. loodan, et saab seegi asi positiivse lahenduse.
kass on täna öösel esimest korda üksi meie kodus..
Kuu: juuni 2007
vaade
tööl näen kardinaribide vahelt kahte mereriba kõrgete majade, kraanade ja antennide kiuste. selle kolimise boonus?
saan merele vaadata ja kaugustesse ihata. lugeda möödasõitvaid laevu. üle katuste.
igatseda.
igatseda.
Murphy:
Miski pole eales nii halb, et ei võiks enam hullemaks minna.
Kui tunnete end hästi, siis ärge muretsege — see läheb mööda.
saage tuttavaks :)
homme saab juba kaks nädalat sellest, kui meil on kodus kass. viimane aeg teda siingi tutvustada.
täiskasvanud. algselt poisinimega, aga kuna tegu on preiliga, siis ristisime ta Eveliniks ümber – tema ilveseilme pärast, mis tal päris tihti näol on 😉 tegelikult on tal nimest küll ükskõik.
tubane. karvu on muidugi juba kõik elamine täis. leplik ja seltsi otsiv. üldiselt täitsa mõnus elukas seni.
huvitav, kuidas ma siiani ilma sain?
kasse on mulle pakutud ennegi, peamiselt poegi – aga miskipärast võlus mind hoopis see 3-aastane punane pikakarvaline ära.
Antoniol ka lõbu laialt, kuigi teda kass vahel pelgab tiba.
valulaul
Tule tuul ja puhu ära
meie lapse valu
Tule vihm ja uhu ära
meie lapse valu
Tule, lind ja noki ära
meie lapse valu
Tule päike paista ära
Meie lapse valu
Tule öö ja võta ära
meie lapse valu
Tule, kuu ja vaata ära
meie lapse valu
Tuleb aeg ja läheb ära
meie lapse valu
Aeg aeg ei võta ära
Ema hinge valu
Tule tuul ja puhu ära
meie lapse valu,
Tule vihm ja uhu ära
meie lapse valu.
ikka Ehala, kes muu
hammas
et siis pojal esimene piimahammas suust läinud 🙂
vähetõotav
nädala algus pole lubav.
õhk on nii paks täna. kontoris. mitte füüsiliselt.
mina olen olnud suhteliselt vaikne ja tagasihoidlik. no ei jaksa lõpmatult võidelda tuuleveskitega. küll aga võttis sõna üks teine vana kolleeg, kes peale pikka puhkust naases. nagunii määritakse tallegi varsti seitse surmapattu kaela, nagu mullegi viimasel ajal.
ausõna, mulle ei meeldi tööasju siin kirjutada. aga ma ei suuda kõiki neid pingeid enda sees ka hoida.
eriti, kui niigi on tunne, et pingete kogusumma on üle taluvuspiiri.
õues on mõnus, soe ja õhurikas.
aga isegi seal ei saa kõike, mida tahaks.
maandumine
ma tahaksin nagu midagi kirjutada, aga seest pole mitte midagi tulemas.
väsinud kibe tühjus.
——
kukkudes ei tahakski ta ju enam käppadele maanduda, aga refleksid töötavad laitmatult. viimasel hetkel on siiski käpad need, mis esimestena maad puudutavad.
seega on mõni elu ikka alles veel?
elegantne sirutus, ja vaiksel libiseval sammul kaob ta nurga taha. sa ei tea, kas sa näed teda veel kunagi või ei.
just nüüd, kui sa tegelikult tahaksid ta kinni püüda ja omale tuppa viia.
tema ei oota sinu järele, kui ta enam ei taha. sul oli üksainus võimalus.
tuul
Radissoni ees tänavat ületades oli korra tunne, et selle rohelise tulega üle tee ei jõua. ma pole nii tugevat vastutuult ammu kogenud :O
tõesti oli tunne, et triikraud võiks taskus olla. ja ma ei ole mingi kärbeskaallane!
piletid trammis ja mitte ainult
eile nägin trammis esimest korda sõidupileti hindade juures ka ingliskeelset sõna: ‘ticket’
.. ja jäin mõtlema.
igas trammis on see silt erinev. mõnel prinditud, mõnel käsitsi kirjutatud, mõnel pole üldse. et kas siis Tallinna trammi- ja trollibussikoondis ei ole suutnud teha mingit ühtset silti? mul ei tule praegu ette, kuidas ja kas see on trollides ja nt bussideski. ega vist väga ei olegi. või kui, siis eesti keeles ainult, eks?
selline tunne, et trükiks neile välja hulga ühesuguseid silte ja viiks koondisesse. hea tahte avaldusena. sest eriti meie tihti võõrkeeli mitterääkivate juhtidega on turistidel see suhtlus ilmselt tõeline nuhtlus. kuigi, Hispaanias saime maaliinibussis ise ka käte-jalgade ja kolme hispaaniakeelse sõnaga hakkama 🙂
rääkimata sellest, et on vahe, kas komposteerid tavalise komposti või elektroonilisega. viimasega on tegu tunnipiletiga. putkast ostes on see kallim, aga tuleb ikka seal komposteerida. juhilt ostetu peaks toimima ju tunnipiletina igal juhul? aga no kuna on mitut tüüpi kompostreid ja see elektrooniline tahab pileti sisestamist vasakust servast (aga no ei tule ju selle peale normaalne inimene, et pilet tuleb just ühest servast sisse torgata!), siis tihti minnaksegi tavalise juurde.
üleüldse on meil piletisüsteem ajast ja arust ju.
kui mul ‘meeriklane külas oli ja tema 10-päeva kaart otsa sai, siis ta ostis viimaseks päevaks ikkagi 24h kaardi – sest leidis, et see on lihtsam, kui koguaeg seda komposteerimist teha.