Päev: 2. juuni 2007

ma tahaksin nagu midagi kirjutada, aga seest pole mitte midagi tulemas.
väsinud kibe tühjus.
——
kukkudes ei tahakski ta ju enam käppadele maanduda, aga refleksid töötavad laitmatult. viimasel hetkel on siiski käpad need, mis esimestena maad puudutavad.
seega on mõni elu ikka alles veel?
elegantne sirutus, ja vaiksel libiseval sammul kaob ta nurga taha. sa ei tea, kas sa näed teda veel kunagi või ei.
just nüüd, kui sa tegelikult tahaksid ta kinni püüda ja omale tuppa viia.
tema ei oota sinu järele, kui ta enam ei taha. sul oli üksainus võimalus.