see tööl kolimine on tüütu. keskeltläbi tuleb seda ette umbes kord aastas. keskeltläbi olen ma veel kergelt pääsenud, st olen näiteks puhkustel olnud sel ajal. aga ikkagi. ma ei saa sellest aru, et miks. muidugi pole me ainsad maja peal, ekda pidevalt ümber tõstetakse.
igal juhul ei suuda ma täna eesootavat kolimist endale meeldivaks mõelda.
Kuu: mai 2007
veider kliima
ma elan nagu mingis teises kliimavööndis.
eile õhtul tuli mustakalt sõbranna, kes leidis, et meie kandis on märksa jahedam kui neil. hiljem linnas käies tabasin ise ka, et linnas oli tõesti soojem.
täna oli seesama efekt. linnas trammist maha astudes tundus, et mul on liiga palju riideid seljas. kodust väljudes oli pigem jahe..
aga vihm on ilmselt üle linna.
õhtune filmiidee
täna õhtul on ETV-s jälle üks ilmselt päris vaadatav asi: ‘päev ilma latiinodeta‘. igal juhul kirjeldus on päris intrigeeriv. selge see, et sisuliselt on tegu nö ulmedokumentaaliga, aga need on vahel täitsa vahvad.
kell 22.10.
filmi ametlik kodukas ka 🙂
kell 22.04
hea tibi, ma ajasin päevad sassi! see film on ikka homme, teisipäeval 🙂
sirelid akna all
mu lapsepõlve kodumaja akende all kasvasid sirelid. tegelikult kuulusid need naabermaja juurde, aga majade vahe on väike ja oksad ulatusid aknani, mille all oli mu kirjutuslaud.
kastan nende vahel oli veel üsna väike.
ma ootasin alati, millal need hakkavad õitsema – esmalt kastan, siis sirelid. veidi peale võililleaega.
see on kevade kõige ilusam aeg juba sellest saati.
naabermaja ukse all oli vana sirel, mille üks alumine oks oli peaaegu horisontaalne. seal me istusime põõsa varjus ja mängisime. ega see väga põõsa sees olnudki, aga mõnus oli olla ümbritsetud rohelistest lehtedest ja sireliõite lõhnast.
kevadised hullutavad lõhnad, ebamaised, endasse haaravad, unustama sundivad. värsked ja kirkad. mitte nagu augustikuised küpsed ja sügavad, endas öö pimedust ja tähtede sära kandvad lõhnad.
ma näen neid maju ikka ja jälle. sirelid võeti maha juba aastaid tagasi, üks väike osa vaid jäi. kastan on alles ja kasvab.
elu käib oma spiraali.
ouch!
hommikud ei tohi algada peavaluga.
eilne seelikõmblemise-üritus kukkus ka läbi, tehnilistel põhjustel (aitäh, et püüdsid aidata, CV!). ilmselt seon selle kanga lihtsalt endale ümber, mul (ega ka kellelgi teisel) pole enam aega ennast sellest kangast läbi süüa.
hommik
õhtu kujunes ootamatult hästi. nii hästi, kui oludes võimalik. uinumine oli kiire ja mõnus.
hommikul meenus eilelõunane lubadus, üks asi, mille lubasin veel eilse kuupäevaga ära teha. ja ei teinud. maigaad! ma ei salli, kui ma ei suuda oma lubadusi pidada. aga see lihtsalt jooksis peast välja ja kõik. oh, prioriteedid olid mujal..
iseendast, arvestades kui kaua see asi on teiselt poolt veninud, ei muuda paar päeva muidugi midagi – aga ma lubasin ju!
nii et läpakas tööle kaasa ja seal vajalik asi ära nokkida. loodan, et päeval on seda aega.
õhtul pean ma olema umbes kolmes kohas korraga.
kes õmbleks?
.. mulle reede lõunaks tagasihoidliku tasu eest lihtsa seelikujupi ja lihtsa topi (satäänist) valmis? kangad on olemas. võiksid olla veidi efektsed (vaja on ühekordseks lavalkandmiseks.. kuigi samas, kena kui saaks hiljem ka kanda). oleks mul mingi topi lõigegi, stiilis millist ma tahan.. aga ei ole sellist..
okei, isegi aint topi õmblemine oleks abiks, selle alumise poolega saan heal juhul ise ka hakkama..
:$
juhul, kui on keegi hea inimene, siis kontakt on lehe allservas või võib ka kommentaaridesse jätta..