minu trenn, kus ma käin, on Danceactis. jajah, see solo-latino värk just. erinevad tantsud, erinevad kombinatsioonid ja sammud. vahel on päris tore, kui oma treener tulla ei saa ja õpetab keegi teine – sest igaühel on oma stiil. lisaks rõhutakse päris vingelt tehnikale.
okei, aga vahel tahaks ju paaris tantsida. nagu elu on näidanud, on sellega minu puhul nii ja naa. et midagi õnnestub ja midagi mitte ja midagi saab teha intuitiivselt ja midagi mitte ja juhitav olen ma ka kuidas just juhtub.
igal juhul võtsin kätte ja käisin täna Tantsukeskuses Soomes elava kuubaka kahes tunnis. pool tundi enne algust oli paras paanika, et kas ma ikka tulen toime (kuigi valisin algajamate trennid).
koha peal selgus, et mu trennikogemusest on kasu. vähemalt oli mul ettekujutus, kuidas võiks keha liikuda ja no põhisammudega polnud ka probleemi. ja tempo oli üsna rahulik. muidugi võttis higiseks, ikka aktiivne liigutamine ju 🙂 lihtsalt kõik asjad sai väga pikalt ja korduvalt läbi tehtud.
tasemed olid muidugi väga igasugused. oli neid, kes said kiirelt kätte ja juhtisid hästi ja oli päris algajaid, kellele mina oskasin mõne viite anda või peaaegu et pidin juhtimagi. viimane on muide paha, peale seda on mind raske juhtida jälle ju. läksin pigem siis lihtsalt oma osa väljatantsimise peale, tehti mu vastas siis mida iganes.
igal juhul oli täitsa väärt kogemus ja ilmselt aitab see veidi kaasa mu paaristantsuoskusele.