häh

ega uudiseid polegi.
täna oli kuidagi eriti raske hommikul tõusta ja terve päeva on talveune tunne. mõtteid ei suudagi lõpuni välja mõelda. üritan õppida.
miks nad panevad koolipäeva alguse 9.30le, kui sinna ei saa Tallinnast nii vara kuidagi? me oleme sellel teemal sõna võtnud, aga ei midagi. peab vist jälle. lisaks kestab koolipäeva peale seda 18.15ni ehk on ikka päris pikk. selge see, et õhtuks ei võta isegi puhanud ja terve pea enam suurt miskit kinni, saati siis mu tõbine.
näh, jälle tuli mingi totter hala välja.
loe parem seda lugu ökondusest, pisikese ja peast segi isiklikke häid mõtteid 🙂
mhh, ma peaks siia argikiunu kategooria ka tegema. kunagi oli see blogi täis asju mu seest, nüüd aga peamiselt argikiunu ja päris vähe emotsionaalset poolt..

tubane, kahe abipalvega

diagnoos: põskkoopapõletik.
antibiootikum ja toetav ravi. tubane reziim. reedel on eksam ja kool pealeselle. tööle ei kipu, isegi vastutuleku korras mitte. ma ei hakka seletamagi, et miks. vastukaaluks: 8 cv-d laiali saadetud täna.
geodeesia kodutööst mina ei tea mis saab. igasugune abi on rohkem kui teretulnud 🙂 sellega on aega paar nädalat veel.
haltuura on ka teretulnud, uue töö leidmiseni. veeb, foto. lepingutega sobib imehästi.

sõpradele, sõpradest

ma ei tea, kuidas ma saaksin hakkama ilma oma sõpradeta.
seda suuremat ringi on päris palju ja neist kõigist on vahel abi. ma loodan,et minust neile ka. mille järgi ma neid määran? ma tunnen, et nad on minuga siirad. vähemalt suure osa ajast. mina nendega ka. me ei ava nendega üksteist väga kaugele ja polegi vaja. on olemas vastastikused kokkupuutepunktid ja tahe aidata, kui vaja. vastastikku.
kitsam ring on väike ja mõnevõrra muutuv. kummalisel kombel pole siin määrav suhtlemise tihedus ega üksteise tundmise aja pikkus. need on inimesed, kellega saan end lasta päris lõdvaks ja rääkida pea kõigest, mis hingel. kelledel on mulle pakkuda õlg nutmiseks ja kes oskavad rõõmustada minuga koos. kes aitavad mul end puntrast välja mõelda – sest üksi suudan ma end tavaliselt veel rohkem puntrasse mõelda lihtsalt. kui vaja, siis näitavad nad mulle mu ego mõttetust, kui vaja, siis selle tugevust. kelledele ma tahan ja üritan pakkuda sedasama vastu. nendel ma peaaegu et laseksin end kinnisilmi juhtida. ma tean, et mina juhiksin neid vajadusel.
aitäh, mu sõbrad!

ja tänane kohustuslik ;)

tuli nagu ikka, kus ta jääda saab.
algul uus ja arglik ja ei tea veel isegi, kuhu läheb. läbi lumise veebruari liigub vaikselt kevadesse, puhkeb õide mais ja saavutab küpsuse augustis. vaikselt varisevad kolletunud lehed oktoobris ja väsinuna pikendab öid novembris. et detsembri lõpul anda teatepulk üle järgmisele.
täna on kõik veel ees.
vahvat uut teile kõigile, head sõbrad, lugejad ja juhukülalised!